16.08.1812.a-l sündis Põlula külas kõster, organist ja koorijuht Wilhelm NORMANN. Ta oli 60 aasta jooksul köstriks Simunas, kus asutas sega- ja meeskoori ning oli ka kohaliku kihelkonnakooli asutajaks. Ta töötas oma asutatud kooli juhataja kohal pool sajandit. Lisaks koolitööle kirjutas ka mitmeid õpikuid ja avaldas vaimulikku kirjandust. Suri Simunas 19.02.1906.a-l. (S. Hurma materjalidest).
16.08.1888.a-l sündis Narvas vioolamängija Adolf UDRIK. Muusikalise alghariduse sai Narva Muusikakoolis, mida jätkas Peterburi Konservatooriumis viiulit õppides. 1912.a-l sai kool läbi ja nüüd leidis ta tööd vioolamängijana Peterburi teatrite orkestrites, Vene Muusika seltsi sümfooniaorkestris.1917-1920.a-l töötas õpetajana Neveli ja Vitebski muusikakoolides. Seejärel tuli tagasi Eestisse ja mängis 9 aastat “Vanemuise” teatri orkestris. Oli ka õppejõuks Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Kõik oma suvepuhkused veetis ta Pärnus, kus oli narvaka V. Taggo suveorkestris kontsertmeistriks. Tartu perioodile järgnes töö Tallinnas Eesti Kammermuusika Seltsi muusikajuhina ja
1932.a-st oli 10 aastat samas dirigendiks. Mängis kaasa keelpillikvartettides.1942.a- alustas tööd Estonia teatri orkestris aldirühma kontsertmeistrina. Töötas siin kuni oma surmani 23.03.1949. (S. Hurma materjalid).
16.08.1898.a-l kirjutas ajaleht “Olevik”:
“Karskusselts “Kiir” pidas 19. juulil Toila koolimajas oma koosolekut ja uueks auliikmeks võeti vastu suurkaupmees Jelissejevi abikaasa.”
16.08.1899.a-l õnnistati sisse kahe kuuga ehitatud Jelissejevite
perekonnakirik Oru pargis Riia ja Miitavi piiskopi Agahvangeli ja
kaheksa preestri poolt. Sellele järgnes pidu lossis, millel osales ka
Eestimaa kuberner Dirin. Kiriku sisseõnnistamine oli ka kogu lossi
kompleksi sissepühitsemine. Praegu märgib kiriku kohta viit peateelt
lossi poole minnes ja selle koha lähedal on laste mänguplats. Siia
võib juurde lisada, et samal ajal sai valmis ka Oru pargi planeering
Riia linnaaedade direktori, aiandusarhitekti Georg Kuphaldti teostuses. Park isa sai valmis 1901.a-l. (M. Mõtuste materjalide alusel)
16.08.1938.a-l kiideti heaks Anton Soansi projekt Kohtla-Järve uue kaevanduse algkooli ehitamiseks vanalinnas ja ligi aastaga suudeti ka suurem osa A. Soansi projektist ellu viia. Juba 1.09.1939.a. alustasid õpilased oma koolitööd uues majas. Kahjuks ei võimaldanud kõike planeeritud ellu viia uue võimu tulek 1940.a-l.
16.08.1942.a-l taasavati 25.10.1940.a.-l kommunistide poolt hävita
tud Jõhvi kihelkonna mälestussammas Vabadussõjas langenuile.
16.08.1959.a-l oli meeskoor “Kaevuril” 60 avalik esinemine ja seekord said meestelaulu kuulda Võrnu küla elanikud.Muuseumi materjalide, kodu-uurijate M. Mõtuste ja S. Hurma materjalide põhjal Arthur RUUSMAA.
16. august
1932.a-st oli 10 aastat samas dirigendiks. Mängis kaasa keelpillikvartettides.1942.a- alustas tööd Estonia teatri orkestris aldirühma kontsertmeistrina. Töötas siin kuni oma surmani 23.03.1949. (S. Hurma materjalid).
“Karskusselts “Kiir” pidas 19. juulil Toila koolimajas oma koosolekut ja uueks auliikmeks võeti vastu suurkaupmees Jelissejevi abikaasa.”
perekonnakirik Oru pargis Riia ja Miitavi piiskopi Agahvangeli ja
kaheksa preestri poolt. Sellele järgnes pidu lossis, millel osales ka
Eestimaa kuberner Dirin. Kiriku sisseõnnistamine oli ka kogu lossi
kompleksi sissepühitsemine. Praegu märgib kiriku kohta viit peateelt
lossi poole minnes ja selle koha lähedal on laste mänguplats. Siia
võib juurde lisada, et samal ajal sai valmis ka Oru pargi planeering
Riia linnaaedade direktori, aiandusarhitekti Georg Kuphaldti teostuses. Park isa sai valmis 1901.a-l. (M. Mõtuste materjalide alusel)
tud Jõhvi kihelkonna mälestussammas Vabadussõjas langenuile.