Millise tee valite?

Riigikogu erakorraline istung peab lähiajal arutluse alla võtma ja langetama uue otsuse kodanike valimisliitude osalemiseks või mitteosalemiseks eelseisvatel kohalikel volikogude valimistel. Valimised saavad toimuda vaid juriidiliselt laitmatu valimisseaduse järgi.

Usun, et kodanike valimisliitude osalemine eelseisvatel valimistel antud olukorras on siiski möödapääsmatu järgmistel põhjustel. Aga ka valimisaktiivsus on viimastel aastatel olnud kehvavõitu ja ootamatused kerged tulema.

• Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt on kodanike õigused võrdselt kaitstud ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas (artiklites 3 ja 4) sätestatu järgi on kohalik omavalitsus pädev lõplikult otsustama kõiki kohaliku elu küsimusi. See pole aga võimalik, kui piiratakse olulise (kui mitte valdava) osa kohalike valijate soovi kodanikuinitsiatiivi rakendada mitte-erakonnapõhiste valimisliitude kaudu. Põhiseadus näeb ette valija õigust osaleda vabadel valimistel, mitte kohustuslikku valikut erakondade liikmete seast. Meenutagem, et erakondade liikmeid valimisõiguslike isikute seas on vaid 5%.
• Kohalike erakondade moodustamisettepaneku realiseerimisel eelseisvateks valimisteks rikutakse niigi habrast erakondlikku ühetaolisusprintsiipi. Meenutagem fakti, et Riigikogus esindatud erakondade liikmed otsustasid oma erakondade rahastamise riigieelarvest nii öelda grupihuvidest lähtuvalt teiste erakondade arvamust arvestamata. Annan endale aru, et ühetaolisus tähendab valimisseaduses midagi muud, kuid antud juhul käsitsen seda mõistet nagu “tavakodanik”.
• Samuti pole vastuvõtav ühetaolisusprintsiibi rikkumise pärast ettepanek kohalikke omavalitsusi “kastitada” väikesteks ja suurteks – väikestes kodanike valimisliidud lubada, suurtes mitte. Mõneti iseloomustab nimetatud ettepanek ka võimuerakondade suhtumist ääremaade kohaliku elu probleemidesse.
• Samas ei saa märkimata jätta Riigikogu poolt oma liikmetele topeltstandardite lubamist, see on riigi seaduandliku võimu esindajate lubamist osaleda samal ajal madalamal tasemel, see on täitevvõimu tasandil oleva kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetena. Eeltoodust lähtuvalt näen kodanike valimisliitude keelamises nii Riigikogus esindatud erakondade ohtlikku katset allutada kohalikud volikogud ja kohalikud omavalitsused tervikuna riiklikule juhtimisele (ja võimukoalitsioonile), kui ka katset vähendada kohaliku omavalitsusdemokraatia rolli Eesti Vabariigis tervikuna.

Kompromiss seisneks kodanike valimisliitude keelustamise tähtaja edasilükkamises ja avaliku diskussiooni jätkamist eelseisvate kohalike valimiste järel. Poliitikud peavad endile aru andma selles, et madala valimisaktiivsusega läheb ka neil endil Euroopa-tee pikemaks…

Avo Blankin