Lantof, Albert sünis 23. septembril 1881.a-l Kohtla vallas. Pärast
Narva Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist
teenis A. Lantof velskrina Vene-Jaapani sõjas ja I maailmasõjas
väliarstina.
Kui algas Eesti vabadussõda, siis sai A.Lantofist sõjamees, kes osales Muhu- ja Saaremaa mässu mahasurumisel, hiljem teenis 1. diviisi lendsalga vanemarstina.
Tema teeneid Vabadussõjas märkis I liigi 3. järgu Vabadusrist ja talukoht. A. Lantof demobiliseerus 14.augustil 1920.a-l ja asus tööle Püssis jaoskonnaarstina.
Tal tuli teha kõiki töid kuni ämmaemanda omani välja. Püssilaste seas oli ta hinnatud hambaarstiks. A.Lantof ehitas Püssi omale kahekordse maja, kus ka ise töötas ja saksa ajal olid siin ka apteek ja haigla.
A. Lantof suri 04. augustil 1938.a-l ja maeti 07. augustil Lüganuse kalmistule kiriku kõrvale. Talle on paigaldatud kena graniidist hauasammas, kus on peal sõnad “Töö ja teenete eest” ning tagaküljele graveering “I.l.3.j.v.R”. Selle tähendust õnneks ei mõistnud (või ei tahtnud mõista) nõukogude tegelased ja nii on tööka arsti hauasammas jäänud purustamata.
Muuseumi materjalide lausel Arthur Ruusmaa.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: Lantof, Albert – arst
Lantof, Albert sünis 23. septembril 1881.a-l Kohtla vallas. Pärast
Narva Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist
teenis A. Lantof velskrina Vene-Jaapani sõjas ja I maailmasõjas
väliarstina.
Kui algas Eesti vabadussõda, siis sai A.Lantofist sõjamees, kes osales Muhu- ja Saaremaa mässu mahasurumisel, hiljem teenis 1. diviisi lendsalga vanemarstina.
Tema teeneid Vabadussõjas märkis I liigi 3. järgu Vabadusrist ja talukoht. A. Lantof demobiliseerus 14.augustil 1920.a-l ja asus tööle Püssis jaoskonnaarstina.
Tal tuli teha kõiki töid kuni ämmaemanda omani välja. Püssilaste seas oli ta hinnatud hambaarstiks. A.Lantof ehitas Püssi omale kahekordse maja, kus ka ise töötas ja saksa ajal olid siin ka apteek ja haigla.
A. Lantof suri 04. augustil 1938.a-l ja maeti 07. augustil Lüganuse kalmistule kiriku kõrvale. Talle on paigaldatud kena graniidist hauasammas, kus on peal sõnad “Töö ja teenete eest” ning tagaküljele graveering “I.l.3.j.v.R”. Selle tähendust õnneks ei mõistnud (või ei tahtnud mõista) nõukogude tegelased ja nii on tööka arsti hauasammas jäänud purustamata.
Muuseumi materjalide lausel Arthur Ruusmaa.