Teenekas Virumaa kodu-uurija Johannes Kangro on sündinud 10.10.
1921.a. Oli kaua aega ametis Maidla ühismajandi raamatupidajaks ja temast kujunes Maidla valla ja Kiviõli ümbruse spordielu hing ja kohaliku “JÕUD” -i spordielu korraldaja. Ta oli laialdaste huvidega inimene, kellest kujunes meie kandi üks tuntumaid kodu-uurijaid ja ekslibriste ja ta oli kauaaegne Põlevkivimuuseumi kodu-uurimisringi esimees ja aktiivne Kohtla-Järve Eksliibrise Klubi liige. Ta on ka ise teinud palju eksliibriseid ja igal koduuurimisringi liikmel on kindalsti kodus J. Kangro meeldivalt kujundatud jubeliõnnitlused ja uusaastasoovid. Oma kodu-uurimuslikes
töödes on ta kajastanud kodukandi ajalugu: seltsi- ja kultuurielu,
põllu- ja talumajandust, Aidu-Liiva küla endiste hoonete kirjeldused ja joonistused, Maidla mõisa ja kooli ajalugu, sõjaaegsed ja -järgsed aastad, kolhoosiajajärk.
Omaette saavutuseks oli ka ühiskondliku muuseumi rajamine (kahjuks see läks kaduviku teed).
J. Kangro on valmistanud hulgaliselt plakateid, tähtpäevalisi kaunistusi kultuurimajale, õnnitluskaarte ja tänukirju, vimpleid ja medaleid.
Üheks tema hindamatuks tööks oli artiklite kirjutamine kohalikule ajalehele ja tema toimetatud oli ka ajalehe “Leninlik Lipp” juures Koduloo lehekülg, seda kujundust kasutas ka allakirjutanu 1990-te aastate II poolel, kui taastasime koduloo lehekülje.
Ta on kirjutanud artikleid kohalikust kultuurielust ja kodukandi ajaloost, mida on täiendanud autori illustratsioonid.
J. Kangro organisaatorlikud võimed avaldusid külapäevade korralda-
misel Aidu-Nõmmel ja Liivakülas.
J. Kangro kodu-uurimuslikke töid on Põlevkivimuuseumi kogudes, Eesti
Rahva Muuseumis ja Kirjandusmuuseumis, Põllumajandusmuuseumis ja
Spordimuuseumis. Mõnede näidetena võiks tuua trükis ilmunud kirju-
tisi Maidla tuletõrjest, “VS Jõud Kohtla-Järve 1946.a.”, ja ligi
30 aasta jooksul ajalehes “Leninlik Lipp” ja “Põhjarannik” rubriik
“Koduradadel” (1961-1991.a.). Ta oli ka kauaaegne kodu-uurimisrin-
gi kroonik.
Johannes KANGRO maine teekond lõppes 12.11.1998.a-l, oma viimast
und puhkab ta Lüganuse kalmistul.
Arthur Ruusmaa ( aluseks muuseumi materjalid ja isiklikud kontaktid).
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kangro, Johannes – kodu-uurija
1921.a. Oli kaua aega ametis Maidla ühismajandi raamatupidajaks ja temast kujunes Maidla valla ja Kiviõli ümbruse spordielu hing ja kohaliku “JÕUD” -i spordielu korraldaja. Ta oli laialdaste huvidega inimene, kellest kujunes meie kandi üks tuntumaid kodu-uurijaid ja ekslibriste ja ta oli kauaaegne Põlevkivimuuseumi kodu-uurimisringi esimees ja aktiivne Kohtla-Järve Eksliibrise Klubi liige. Ta on ka ise teinud palju eksliibriseid ja igal koduuurimisringi liikmel on kindalsti kodus J. Kangro meeldivalt kujundatud jubeliõnnitlused ja uusaastasoovid. Oma kodu-uurimuslikes
töödes on ta kajastanud kodukandi ajalugu: seltsi- ja kultuurielu,
põllu- ja talumajandust, Aidu-Liiva küla endiste hoonete kirjeldused ja joonistused, Maidla mõisa ja kooli ajalugu, sõjaaegsed ja -järgsed aastad, kolhoosiajajärk.
Omaette saavutuseks oli ka ühiskondliku muuseumi rajamine (kahjuks see läks kaduviku teed).
J. Kangro on valmistanud hulgaliselt plakateid, tähtpäevalisi kaunistusi kultuurimajale, õnnitluskaarte ja tänukirju, vimpleid ja medaleid.
Üheks tema hindamatuks tööks oli artiklite kirjutamine kohalikule ajalehele ja tema toimetatud oli ka ajalehe “Leninlik Lipp” juures Koduloo lehekülg, seda kujundust kasutas ka allakirjutanu 1990-te aastate II poolel, kui taastasime koduloo lehekülje.
Ta on kirjutanud artikleid kohalikust kultuurielust ja kodukandi ajaloost, mida on täiendanud autori illustratsioonid.
J. Kangro organisaatorlikud võimed avaldusid külapäevade korralda-
misel Aidu-Nõmmel ja Liivakülas.
J. Kangro kodu-uurimuslikke töid on Põlevkivimuuseumi kogudes, Eesti
Rahva Muuseumis ja Kirjandusmuuseumis, Põllumajandusmuuseumis ja
Spordimuuseumis. Mõnede näidetena võiks tuua trükis ilmunud kirju-
tisi Maidla tuletõrjest, “VS Jõud Kohtla-Järve 1946.a.”, ja ligi
30 aasta jooksul ajalehes “Leninlik Lipp” ja “Põhjarannik” rubriik
“Koduradadel” (1961-1991.a.). Ta oli ka kauaaegne kodu-uurimisrin-
gi kroonik.
Johannes KANGRO maine teekond lõppes 12.11.1998.a-l, oma viimast
und puhkab ta Lüganuse kalmistul.
Arthur Ruusmaa ( aluseks muuseumi materjalid ja isiklikud kontaktid).