Tarum, Johannes – koolimees, sündis 22.septembril 1890. aastal Tarumaa külas vabadiku peres. Alghariduse sai ta Tarumaa koolis, õpingud jätkusid Iisaku Kihelkonnakoolis ja Vaikla (Proskovo) ministeeriumikoolis ning Jõhvi Ministeeruimikooli pedagoogikaklassis. Kooliõpetaja kutse omandas J. Tarum Narva Gümnaasiumis ja kooliõpetajana alustas oma tööd 1910.
a-l Kukruse koolis.
1914.a-l alanud I maailmasõda viis ta rindele ja hiljem sai J. Tarumist polgukirjutaja.1920.a-l tuli ta tagasi sünnipaika ja töötas siin õpetajana 1957.a-ni, vahepeale mahtus ka töö 1952-1955.a-ni Rääsal. Kauges metsakülas tuli õpetajal toime tulla korraga kuue klassiga, ühel õppeaastal oli I, III ja V klass, teisel II, IV ja VI klass. Selline liitklass nõudis õpetajalt suurt nuputamist, et õpilased iseseisvalt tööle rakendada aga ta tuli sellega imetoredasti toime. Tema tööga oldi rahul ja ka tema õpilased ei jäänud uutes kohtades jänni ning õppisid edukalt edasi.
Külas oli tollal palju noori ja J. Tarum hoolitses ka nende eest – nii leiti rakendust Maidla Noorte Ühingu Tarumaa osakonnas, kus asutati oma raamatukogu ja et seda teha, selleks õpiti selgeks näidendid ja 1940.a-ks oldi kokku saadud üle 1000 raamatu. J. Tarum organiseeris külas ka laulukoori, kellega käidi kahel laulupeol ja võeti osa piirkondlikest
laulupidudest ja -päevadest. Ta oli oma ajastu tõeline “maa sool”, kes kogu oma energia pühendas kodukandi igakülgseks arendamiseks.
Kui J. Tarum jäi pensionile, siis ootas teda ees uus tööpõld – ta hakkas kirja panema oma mälestusi kooli ja küla ajaloost.
J.Tarumi peres oli seitse last, keda ka ise õpetas.
Iseõppijana sai selgeks vene, soome, esperanto ja saksa keele.
Vana koolmeister suri 27.märtsil 1982.a-l ja puhkab oma viimast und Lüganuse kalmistul.
Arthur Ruusmaa (aluseks J. Kangro kirjutised).
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Tarum, Johannes – koolimees
Tarum, Johannes – koolimees, sündis 22.septembril 1890. aastal Tarumaa külas vabadiku peres. Alghariduse sai ta Tarumaa koolis, õpingud jätkusid Iisaku Kihelkonnakoolis ja Vaikla (Proskovo) ministeeriumikoolis ning Jõhvi Ministeeruimikooli pedagoogikaklassis. Kooliõpetaja kutse omandas J. Tarum Narva Gümnaasiumis ja kooliõpetajana alustas oma tööd 1910.
a-l Kukruse koolis.
1914.a-l alanud I maailmasõda viis ta rindele ja hiljem sai J. Tarumist polgukirjutaja.1920.a-l tuli ta tagasi sünnipaika ja töötas siin õpetajana 1957.a-ni, vahepeale mahtus ka töö 1952-1955.a-ni Rääsal. Kauges metsakülas tuli õpetajal toime tulla korraga kuue klassiga, ühel õppeaastal oli I, III ja V klass, teisel II, IV ja VI klass. Selline liitklass nõudis õpetajalt suurt nuputamist, et õpilased iseseisvalt tööle rakendada aga ta tuli sellega imetoredasti toime. Tema tööga oldi rahul ja ka tema õpilased ei jäänud uutes kohtades jänni ning õppisid edukalt edasi.
Külas oli tollal palju noori ja J. Tarum hoolitses ka nende eest – nii leiti rakendust Maidla Noorte Ühingu Tarumaa osakonnas, kus asutati oma raamatukogu ja et seda teha, selleks õpiti selgeks näidendid ja 1940.a-ks oldi kokku saadud üle 1000 raamatu. J. Tarum organiseeris külas ka laulukoori, kellega käidi kahel laulupeol ja võeti osa piirkondlikest
laulupidudest ja -päevadest. Ta oli oma ajastu tõeline “maa sool”, kes kogu oma energia pühendas kodukandi igakülgseks arendamiseks.
Kui J. Tarum jäi pensionile, siis ootas teda ees uus tööpõld – ta hakkas kirja panema oma mälestusi kooli ja küla ajaloost.
J.Tarumi peres oli seitse last, keda ka ise õpetas.
Iseõppijana sai selgeks vene, soome, esperanto ja saksa keele.
Vana koolmeister suri 27.märtsil 1982.a-l ja puhkab oma viimast und Lüganuse kalmistul.
Arthur Ruusmaa (aluseks J. Kangro kirjutised).