Jõhvi kiriku kroonikast 1865.a-l.
1. juulil kogunesid 119 lauljat eesti kogudustest Nigulast, Lüganuselt ja Jõhvist kokku, kes siis 2. juulil Jõhvi kirikus esimese eesti laulupidu hulga eestlaste ja terve selle nurga sakslaste osavõtul ära pidasid. Kirik oli tungil rahvast täis ja pidu tagajärg väga rõõmustav. Selleks päevaks anti välja ka märk, millel oli kiri: “Essimenne laulopühha 1865”.
Narva naisgümnaasiumi ajaloost.
Narva linnapea Adolf Hahni nõudmisel võttis Narva linnavalitsus
21.01.1884.a. vastu otsuse Narva naisgümnaasiumi avamiseks. Ruumideks sai A. Hahni maja, mille ta kinkis naisgümnaasiumile ja lasi täielikult kooliks ümber ehitada. Narva nasigümnaasiumi avamine oli 01.07.1884 ja õppemaksuna oli ettevalmistusklassi määratud
30 rubla ja põhiklassis 50 rubla aastas. Peale selle võeti kummagi võõrkeele (saksa, prantsuse) õpetamise eest lisamaksu 5 rubla
aastas. Ülalpidajaks oli linn ja riik. (M. Mõtuste materjalide alusel).
01.07.1891.a. avati Sillamäel apteek, mis 18.10.1892 sai avamisloa ka Vaivarasse, kus eesotsas oli proviisor A.Umblia. Põhipaigaks kujuneski Vaivara, ainult suviti koliti jälle Sillamäele.
1893.a. septembris läks A.Umblia Tartusse ja apteek lõpetas ka
oma tegevuse.
01.07.1919 hukkus Rodenpoisi jaama juures (Riia all) Iisakust
pärit kahekordne Vabadusristi kavaler leitnant Reinhold Sabolotnõi.
01.07.1956.a.-l oli Narvas meeskoori “Kaevur” viies kontsert.
01.07.1972.a. oli Uljastes jahimeeste päev, kus esines ka meeskoor “Kaevur”.
01.07.1993 nimetati Jõhvis asunud Noore Vaataja Teater ümber
Jõhvi TEATRIMAJAKS ja sellest sai küllaltki populaarne Jõhvi
Kultuurikeskuse filiaal. Praegu kerkib selle koha peal ehitustellingute vahel Jõhvi uus haldus- ja ärihoone.
01.07.1995 tähistati kirikooride kontserdiga Jõhvi kirikus 130 aasta mõõdumist Jõhvi esimesest laulupeost sealsamas hoones.
01.07.1995.a. reorganiseeriti AS Tallinna Karastusjoogid Jõhvi
tsehh ümber AS VIRU JOOGID.Jõhvi kohta andmed L.Kiismaa väljakirjutustest.
1. juuli
1. juulil kogunesid 119 lauljat eesti kogudustest Nigulast, Lüganuselt ja Jõhvist kokku, kes siis 2. juulil Jõhvi kirikus esimese eesti laulupidu hulga eestlaste ja terve selle nurga sakslaste osavõtul ära pidasid. Kirik oli tungil rahvast täis ja pidu tagajärg väga rõõmustav. Selleks päevaks anti välja ka märk, millel oli kiri: “Essimenne laulopühha 1865”.
Narva linnapea Adolf Hahni nõudmisel võttis Narva linnavalitsus
21.01.1884.a. vastu otsuse Narva naisgümnaasiumi avamiseks. Ruumideks sai A. Hahni maja, mille ta kinkis naisgümnaasiumile ja lasi täielikult kooliks ümber ehitada. Narva nasigümnaasiumi avamine oli 01.07.1884 ja õppemaksuna oli ettevalmistusklassi määratud
30 rubla ja põhiklassis 50 rubla aastas. Peale selle võeti kummagi võõrkeele (saksa, prantsuse) õpetamise eest lisamaksu 5 rubla
aastas. Ülalpidajaks oli linn ja riik. (M. Mõtuste materjalide alusel).
1893.a. septembris läks A.Umblia Tartusse ja apteek lõpetas ka
oma tegevuse.
pärit kahekordne Vabadusristi kavaler leitnant Reinhold Sabolotnõi.
Jõhvi TEATRIMAJAKS ja sellest sai küllaltki populaarne Jõhvi
Kultuurikeskuse filiaal. Praegu kerkib selle koha peal ehitustellingute vahel Jõhvi uus haldus- ja ärihoone.
tsehh ümber AS VIRU JOOGID.Jõhvi kohta andmed L.Kiismaa väljakirjutustest.