VE: sõjavangilaager nr. 289, Kohtla-Järve Käva

16.10.1944.a. jõudis rindeväeosade järel Kohtla-Järvele sõja
vangide koondamispunkt,mis kolis endisesse saksa sõjavangilaag
risse Kävas.Vastse vangilaagri esimeseks ülemaks oli major Za
tõlkin ja laagri peamiseks tootmisülesandeks oli gaasimagist
raali Kohtla-Järve -Leningrad rajamine.Töötati nii gaasi toot
miseks vajalike rajatiste ( suurimaks ehituseks olid tunnelah
jud) ja ka trassi ehitamisel ja paljud leidisd rakendust ka
Käva-2 kaevanduses.Suuremate objektide lähedusse paigutati ka
laagri osakonnad.Juhtkond koos 1 osakonnaga asus Kohtla-Järvel
(Kävas),2.osakond oli Kukrusel (töötati Kukruse kaevanduses),
3.osakond Kiviõlis ja 4.osakond paiknes algul Kohtla-Nõmmel,
hiljem viidi aga üle Tallinnasse,kus sõjavange kasutati masi
natehase ehitusel ja muudel ehitusobjektidel.Laagril oli ka
mitmeid väiksemaid ja mobiilseimaid allüksusi (üks neist asus
Kohtla-Järve linnas / Kohtla-Järve linnavalitsuse taga ja en
dise Tallinna poe vastas/ ja nende ehitustööna on kerkinud ena
mus Kalevi ja Keskalle tänava majadest.Kui algas laagrite lik
videerimine,siis kujunes laager nr.289 Kävas üheks kolmest põ
hilaagrist,millele anti üle likvideeritavate laagrite osakon
nad.Suure laagri ülalpidamiseks oli rajatud ka Jõhvi lähedale
oma põllumajanduslik abimajand (hilisem Jõhvi Aiand)kus oli
ka oma loomapidamine.
Laager nr.289 pidi mahutama algperioodil kuni 3600 vangi,tege
likult oli vange vähem,kuna Eestist pärit vangistatud Saksa
armee sõdurid,vaatamata rahvusele tuli saata NSVL põhjapiir
kondadesse ja Siberisse rajatud sõjavangilaagritesse,kust aga
peagi eestisoost inimesed toodi tagasi Eestis asuvatesse töö
pataljonidesse Narvas,Sillamäel jm.Esimene suurem partii,ligi
1700 eestalst ja 500 sakslast saadeti Kohtla-Järvelt Karjalas
asuvasse Segeža laagrisse 16.11.1944.a-l ja veel mitmelgi kor
ral saadetis siit sõjavange mitmesse Venemaa piirkondadesse.
Kohale jäeti peamiselt haavatud ja haiged ja ka palju oskustöö
lisi (ehitajaid,potseppi,insenere jms.)01.01.1945.a. andmeil
oli vangilaagris 1139 vangi.
1945.a. kevadel hakkas ka siin vangide arv pidevalt kasvama ja
laagris olevate vangide arv kasvas 10200-ni ja 29.11.1947.a-l
oli vangilaagris 13009 sõjavangi,mis oli ka arvatavasti maksi
mum.08.08.1949.a-ks oli laagrisse jäänud veel 6000 vangi javiimased vangid lahkusid siit 11.09.1949.a. ja selleks ajaks
oli algusest peale laagrist läbi käinud 32532 sõjavangi.Laagri
abimajand likvideeriti 01.11.1949.a-l ja vara anti üle Sinimäe
sovhoosile ja veel mitmele lähedal asuvale kolhoosile ja laag
ri lõpliku likvideerimise päevana on kirja pandud 25.02.1950.a.

Sõjavangilaagri elu kohta on kirjutanud suurepärase kroonika
sõjavang Otto LUTZ “Das Lied von Kohtla-Järve”.
Kohtla-Järve (Käva) vangilaagri nr.289 ja osakondade kalmistud
on märgistatud ja on uurimisel järgmiselt:Kävas on kaks kalmis
tut (nr.1 ja nr.2) kuhu on maetud 750 inimest,mälestuskivi ja
mälestusrist avati siin 24.juulil 1996.a. Ida-Viru SOMS-i ja
Saksamaal asuva “Laagriühingu Kohtla-Järve” poolt,Kukruse van-
gilaagri kalmistu avati 24.augustil 1996.a. ja siia on maetud
44 sõjavangi ja uurimisel ja taastamisel on Kohtla-Nõmme sõja
vangilaagri kalmistu.

Arthur Ruusmaa.