Naiskodukaitse Viru ringkonna algaastatest.
Juba Kaitseliidu Viru Maleva algpäevist peale abistasid naised
Kaitseliitu toitlustamisel ning varustuse ja rahalise sissetuleku muretsemisel, kuid see tegevus oli juhuslikku laadi. Naiskodukaitse iseseisvale tegevusele pandi alus 10.06.1925.a-l Viru Maleva pealiku G. Vaheri poolt kokkukutsutud koosolekul, mis peeti Rakvere Rahvamaja saalis.
12.06.1925.a. jagati Viru Maleva Rakvere Naisorganisatsiooni juhatuse koosolekul ametid juhatuse liikmete vahel järgmiselt: esinaine O. Vaher; abiesinaine V. Pedriks, laekahoidja A. Pajos, kirjatoimetaja A. Saks. Juhatus algatas Kaitseliidu naisliikmete organiseerimist ja saatis üleskutsed Viru Malevkondade naisorganisatsioonide loomiseks malevkondade juurde.
Üleskutse andis häid tagajärgi ja nii tekkisidki peaaegu kõikide malevkondade juurde naiskodukaitse jaoskonnad ja esimestena on kirja pandud Viru Ringkonnas Rakvere Linna jaoskond (asutatud 07.11.1925), Rakvere valla jaoskond (25.11.1925), Jõhvi valla jaoskond (17.11.1925) ja Väike-Maarja jaoskond.
Naiskodukaitse üheks ülesandeks kujunes toitlustamine maleva, üksikute malevkondade ja üleriigiliste ürituste korral ja eriti tihedaks kujunes 1929.aasta, kui Viru Ringkonna naiskodukaitse jaoskondadel tuli toitlustada mehi Kadrina, Jõhvi, Tapa ja Neeruti manöövri ajal, Kunda pealiku laagris, Jõhvi malevkonna laagris Konjus. Eriti tegevusrohke oli Neeruti manõõvri läbiviimine kui kolme päeva jooksul tuli toitlustada ligi 1600 meest ja juurde veel hulga külalisi ja kohtunikke.
Teiseks tähtsamaks tegevuseks oli sanitaarala ja selleks korraldati samariitlaste kursusi, kus saadi vajalikke teadmisi tervishoiust ja esmaabi andmisest, muretseti esmaabikappe, sanitaarpaunu, sanitaartelke, kanderaame, sidumismaterjale jm. Nende ülesannete täitmiseks korraldati korjandusi.
Kolmas tegevusala oli majandusalane tegevus, kus korraldati pidusid, einelaudu, loteriisid, korjandusi jms., et muretseda raha oma tegevuse korraldamiseks.
Neljas tegevusvaldkond oli rahvakultuuri ja propoganda, mille kaudu kutsuti ellu paljudes jaoskondades laulukoorid, rahvatantsurühmad, spordiringid, korraldati rahvarõivaste õmblemise kursusi,
tähtpäevalisi aktuseid ja üritusi, mälestusõhtuid, jumalateenistusi jms.
Eneseharimise alal korraldati kodumajanduskursusi, loenguid, vaidlusõhtuid, suvekursusi, väljasõite jms.
Seisuga 01.04.1937.a-l oli Viru Ringkonnas 35 naiskodukaitse
jaoskonda ja järgmisena tahaks tutvustada praeguse Ida-Virumaa
territooriumil asunud jaoskondi (seisuga 01.04.1937.a.)
ASERI jaoskond: asutatud 22.03.1936.a, asutajaliikmeid oli
13 ja praeguseks ajaks on liikmeid 22. Esimene esinaine oli E.
Ploom. Tegevuse alla on märgitud 2 kursuse korraldamine; majanduse
alal on korraldatud 1 pidu ja 3 einelauda ja rahvatantsurühm on
esinenud 3 korda ja spordirühm (kuulus 10 liiget) 1 kord.
IISAKU jaoskond: asutatud 21.02.1933.a, asutajaliikmeid oli 10,
praeguseks kuulub jaoskonda 28 tegevliiget. Esinaised on olnud
P. Roosman ja L. Suuroja ja tegevusena on kirjas nelja kursuse
korraldamine, kord on korraldatud toitlustamine ja majanduse
alal on peetud 5 pidu, 5 loteriid ja 1 einelaua.
ILLUKA jaoskons :asutatud 01.05.1936.a, asutajaliikmeid oli 5,
praeguseks on 26 tegevliiget, esinaiseks on M. Kullik. Tegevusaruandesse on kirja pandud 1 kursuse, 2 toitlustamise, 2 peo ja 2 einelaua korraldamine. Rahvatantsurühm on korra esinenud.
JÕHVI jaoskond: asutatud 19.04.1929.a, asutajaliikmeid oli 16, praeguseks on kirjas 75 tegevliiget. Esinaistena on kirjas
A.Koch, L.Saik, E.Keskküla ja L. Raukas. Tegevusaruandesse on kirja
pandus 8 kursuse, 3 õppereisi, näituse ja loengu korraldamine. Sanitaarsalklased on tööle rakendatud 60 korral, 9 korda on toitlustatud, on peetud 20 pidu, 3 loteriid ja 15 einelauda. Propoganda üritusi on korraldatud 34 korral ja tantsurühm on üles astunud 4 korral.
JÕHVI VALLA jaoskond: asutatud 17.11.1925.a-l,asutajaid 15,prae
gu on kirjas 39 liiget.Esinaiseks alguset peale on V.Sarap. Tegevusaruandesse on märgitud 5 kursuse, õppereisi ja 12 toitlustamise korraldamine. Majandusalalse tegevusena on kirja pandud 12 peo,
12 einelaua ja 3 loterii korraldamine. 1935.a-st tegutseb jaoskonna 8-liikmeline laulukoor, kelle kontos on kaks üleasatumist, rahvatantsijad on korra ja spordiühing (10 liiget) on kaks korda esinenud.
KALVI jaoskond: asutatud 1926.a, asutajaliikmeid oli 3, praeguseks on kirjas 24 liiget, esinaisena alustas E.Alver, praegu on ametis kuues esinaine R. Tank. Tegevusaruandesse on kantud 4 kursuse, õppereisi, 2 loengu ja 13 toitlustamise korraldamine. Sanitaaralal on tegutsetud 10 korral. Majandusliku olukorra parandamiseks on korraldatud 20 pidu, 2 loteriid ja 15 einelauda ja 6 propogandaüritust.
KIVIÕLI jaoskond: asutatud 12.10.1933.a. ja asutajatena on kirjas kuus liiget, praegu tegutseb 42 liiget, esinaiseks algusest
oeale E. Klesty. Tegevusaruandesse on kantud 4 toitlustamise; 2 loengu, 4 propogandaürituse ja 32 peo korraldamine.
KOHTLA jaoskond: asutatud 01.08.1931.a ja tegutsevad siiani kõik 13 asutajaliiget. Jaoskonna esinaisteks on olnud A.Raude, E. Kaup, M. Mägin ja ürituste seas on 4 kursuse, 9 toitlustamise, 15 peo, 3 loterii, 9 einelaua ja 1 propogandaürituse korraldamine. Sanitaarsalklased on olnud ametis 18 korral.
KOHTLA-JÄRVE jaoskond: asutatud 10.04.1932.a, asutajaid 9, praegu 34, esinaiseks on algusest peale M.Mägin. Tegevusena on märgitud 3 kursuse (vorstitegemise kursus, piimalüpsi kursus ja kodumajanduskursus), 14 toitlustamise, 11 peo, 3 loterii ja 4 einelaua korraldamine. Sanitaarsalklased on väljas käinud 3 korral.1935.a-l
alustas tegevust 20 liikmeline laulukoor, kes on kaks korda ka esinenud ja peeti ka üks propogandaüritus. Ma arvan, et selleks oli 11.09.1932.a-l Kalevi Maleva mälestussamba avamine vanalinnas.
Juurde võin lisada, et Kohtla-Järve jaoskonnal oli väga tegevusrohkeks ajaks Kohtla-Järve I laulupäeva korraldamine 07.08.1938.a.
LÜGANUSE jaoskond: asutatud 14.02.1929.a.-l asutajaid 18, praegu
on kirjas 43 tegevliiget. Esinaised on olnud E. Klaara, A.Post, A.Seppar ja I. Muda. Tegevusaruandesse kanti 2 kursuse, 18 toitlustamise, 12 peo ja 17 einelaua korraldamine. Sanitaarsalklasi kasutati 6 korral. 1934.a-l alustas tegevust 25 liikmeline laulukoor, kes on esinenud 15 korda, rahvatantsurühm on üles astunud 12 korral ja 10 liikmeline spordirühm 8 korda.
MAIDLA jaoskond: asutatud 18.06.1930.a, asutajaid 16, praeguseks
on 40 liiget. Esinaiseks algusest peale L. Pungas ja üritustena on
kirjas 2 kursuse, 6 toitlustamise, õppereisi, 3 peo, 2 loterii ja 8 einelaua korraldamine. Rahvatantsurühm on korraldanud 4 esinemist ja muid üritusi on peetud 8.
MÄETAGUSE jaoskond: asutatud 22.12.1929.a., asutajaid 14, juurde
on tulnud 7 liiget. Esinaised on olnud E.Valdmann ja R. Kers. Oma
aruandesse on nad kirja pannud 2 kursuse, 9 toitlustamise, loengu,
9 peo, 6 einelaua ja 8 propogandaürituse korraldamise.
SONDA jaoskond: asutatud 14.02.1935.a, asutajatena kirjas 6 liiget, mis praeguseks on kasvanud 26-ni. Esinaisteks on olnud H. Pedak,
Saar, M. Sootla ja E. Raitare. Kontosse on kantud 1 toitlustamise, 10 peo, 2 loterii ja propogandaürituse korraldamine.
TUDULINNA jaoskond: asutatud 08.07.1934.a. Algusest peale on
jaoskonda kuulunud 8 liiget ja esinaise ametit on pidanud E. Roosiväli.
Nad on läbi viinud 2 pidu, loterii, 8 einelauda, 4 propogandaüritust ja 7 toitlustamist. 11.08.1935.a-l alustas tegevust laulukoor, kuhu kaasati 22 lauljat ja väljas on käidud 9 korral, rahvatantsijad on üles astunud 2 korral.
VOKA jaoskond: asutatud 1925.a-l ja 26-le asutajaliikmele on lisandunud 6 uut liiget. Esinaistena on kirjas I. Otto (enne oli Peetli), S. Kukk, M. Eljas, O. Gabriel, O. Leudfeldt, H. Sarap ja I. Vodja (varem Neiland). Tegevusaruande koht oli neil tühi.
See oli väike pilguheit naiskodukaitse jaoskonade tegevuse algaastatesse, mis tuli välja Võru Muuseumis üht naiskodukaitselaste ajakirja uurides.
Juurde võin lisada, et naiskodukaitsel oli palju tegemist rahvuslike ürituste läbiviimisel, mis olid seotud Eesti Vabadussõja sammaste avamispidudel ja Vabadussammastele vajalike rahasummade kogumisel ja hankimisel.
Arthur RUUSMAA, kasutatud oma väljakirjutisi ja Võrumaa muuseumi
materjale.
Uudised
VE: Naiskodukaitse algusaastad Virumaal
Naiskodukaitse Viru ringkonna algaastatest.
Juba Kaitseliidu Viru Maleva algpäevist peale abistasid naised
Kaitseliitu toitlustamisel ning varustuse ja rahalise sissetuleku muretsemisel, kuid see tegevus oli juhuslikku laadi. Naiskodukaitse iseseisvale tegevusele pandi alus 10.06.1925.a-l Viru Maleva pealiku G. Vaheri poolt kokkukutsutud koosolekul, mis peeti Rakvere Rahvamaja saalis.
12.06.1925.a. jagati Viru Maleva Rakvere Naisorganisatsiooni juhatuse koosolekul ametid juhatuse liikmete vahel järgmiselt: esinaine O. Vaher; abiesinaine V. Pedriks, laekahoidja A. Pajos, kirjatoimetaja A. Saks. Juhatus algatas Kaitseliidu naisliikmete organiseerimist ja saatis üleskutsed Viru Malevkondade naisorganisatsioonide loomiseks malevkondade juurde.
Üleskutse andis häid tagajärgi ja nii tekkisidki peaaegu kõikide malevkondade juurde naiskodukaitse jaoskonnad ja esimestena on kirja pandud Viru Ringkonnas Rakvere Linna jaoskond (asutatud 07.11.1925), Rakvere valla jaoskond (25.11.1925), Jõhvi valla jaoskond (17.11.1925) ja Väike-Maarja jaoskond.
Naiskodukaitse üheks ülesandeks kujunes toitlustamine maleva, üksikute malevkondade ja üleriigiliste ürituste korral ja eriti tihedaks kujunes 1929.aasta, kui Viru Ringkonna naiskodukaitse jaoskondadel tuli toitlustada mehi Kadrina, Jõhvi, Tapa ja Neeruti manöövri ajal, Kunda pealiku laagris, Jõhvi malevkonna laagris Konjus. Eriti tegevusrohke oli Neeruti manõõvri läbiviimine kui kolme päeva jooksul tuli toitlustada ligi 1600 meest ja juurde veel hulga külalisi ja kohtunikke.
Teiseks tähtsamaks tegevuseks oli sanitaarala ja selleks korraldati samariitlaste kursusi, kus saadi vajalikke teadmisi tervishoiust ja esmaabi andmisest, muretseti esmaabikappe, sanitaarpaunu, sanitaartelke, kanderaame, sidumismaterjale jm. Nende ülesannete täitmiseks korraldati korjandusi.
Kolmas tegevusala oli majandusalane tegevus, kus korraldati pidusid, einelaudu, loteriisid, korjandusi jms., et muretseda raha oma tegevuse korraldamiseks.
Neljas tegevusvaldkond oli rahvakultuuri ja propoganda, mille kaudu kutsuti ellu paljudes jaoskondades laulukoorid, rahvatantsurühmad, spordiringid, korraldati rahvarõivaste õmblemise kursusi,
tähtpäevalisi aktuseid ja üritusi, mälestusõhtuid, jumalateenistusi jms.
Eneseharimise alal korraldati kodumajanduskursusi, loenguid, vaidlusõhtuid, suvekursusi, väljasõite jms.
Seisuga 01.04.1937.a-l oli Viru Ringkonnas 35 naiskodukaitse
jaoskonda ja järgmisena tahaks tutvustada praeguse Ida-Virumaa
territooriumil asunud jaoskondi (seisuga 01.04.1937.a.)
ASERI jaoskond: asutatud 22.03.1936.a, asutajaliikmeid oli
13 ja praeguseks ajaks on liikmeid 22. Esimene esinaine oli E.
Ploom. Tegevuse alla on märgitud 2 kursuse korraldamine; majanduse
alal on korraldatud 1 pidu ja 3 einelauda ja rahvatantsurühm on
esinenud 3 korda ja spordirühm (kuulus 10 liiget) 1 kord.
IISAKU jaoskond: asutatud 21.02.1933.a, asutajaliikmeid oli 10,
praeguseks kuulub jaoskonda 28 tegevliiget. Esinaised on olnud
P. Roosman ja L. Suuroja ja tegevusena on kirjas nelja kursuse
korraldamine, kord on korraldatud toitlustamine ja majanduse
alal on peetud 5 pidu, 5 loteriid ja 1 einelaua.
ILLUKA jaoskons :asutatud 01.05.1936.a, asutajaliikmeid oli 5,
praeguseks on 26 tegevliiget, esinaiseks on M. Kullik. Tegevusaruandesse on kirja pandud 1 kursuse, 2 toitlustamise, 2 peo ja 2 einelaua korraldamine. Rahvatantsurühm on korra esinenud.
JÕHVI jaoskond: asutatud 19.04.1929.a, asutajaliikmeid oli 16, praeguseks on kirjas 75 tegevliiget. Esinaistena on kirjas
A.Koch, L.Saik, E.Keskküla ja L. Raukas. Tegevusaruandesse on kirja
pandus 8 kursuse, 3 õppereisi, näituse ja loengu korraldamine. Sanitaarsalklased on tööle rakendatud 60 korral, 9 korda on toitlustatud, on peetud 20 pidu, 3 loteriid ja 15 einelauda. Propoganda üritusi on korraldatud 34 korral ja tantsurühm on üles astunud 4 korral.
JÕHVI VALLA jaoskond: asutatud 17.11.1925.a-l,asutajaid 15,prae
gu on kirjas 39 liiget.Esinaiseks alguset peale on V.Sarap. Tegevusaruandesse on märgitud 5 kursuse, õppereisi ja 12 toitlustamise korraldamine. Majandusalalse tegevusena on kirja pandud 12 peo,
12 einelaua ja 3 loterii korraldamine. 1935.a-st tegutseb jaoskonna 8-liikmeline laulukoor, kelle kontos on kaks üleasatumist, rahvatantsijad on korra ja spordiühing (10 liiget) on kaks korda esinenud.
KALVI jaoskond: asutatud 1926.a, asutajaliikmeid oli 3, praeguseks on kirjas 24 liiget, esinaisena alustas E.Alver, praegu on ametis kuues esinaine R. Tank. Tegevusaruandesse on kantud 4 kursuse, õppereisi, 2 loengu ja 13 toitlustamise korraldamine. Sanitaaralal on tegutsetud 10 korral. Majandusliku olukorra parandamiseks on korraldatud 20 pidu, 2 loteriid ja 15 einelauda ja 6 propogandaüritust.
KIVIÕLI jaoskond: asutatud 12.10.1933.a. ja asutajatena on kirjas kuus liiget, praegu tegutseb 42 liiget, esinaiseks algusest
oeale E. Klesty. Tegevusaruandesse on kantud 4 toitlustamise; 2 loengu, 4 propogandaürituse ja 32 peo korraldamine.
KOHTLA jaoskond: asutatud 01.08.1931.a ja tegutsevad siiani kõik 13 asutajaliiget. Jaoskonna esinaisteks on olnud A.Raude, E. Kaup, M. Mägin ja ürituste seas on 4 kursuse, 9 toitlustamise, 15 peo, 3 loterii, 9 einelaua ja 1 propogandaürituse korraldamine. Sanitaarsalklased on olnud ametis 18 korral.
KOHTLA-JÄRVE jaoskond: asutatud 10.04.1932.a, asutajaid 9, praegu 34, esinaiseks on algusest peale M.Mägin. Tegevusena on märgitud 3 kursuse (vorstitegemise kursus, piimalüpsi kursus ja kodumajanduskursus), 14 toitlustamise, 11 peo, 3 loterii ja 4 einelaua korraldamine. Sanitaarsalklased on väljas käinud 3 korral.1935.a-l
alustas tegevust 20 liikmeline laulukoor, kes on kaks korda ka esinenud ja peeti ka üks propogandaüritus. Ma arvan, et selleks oli 11.09.1932.a-l Kalevi Maleva mälestussamba avamine vanalinnas.
Juurde võin lisada, et Kohtla-Järve jaoskonnal oli väga tegevusrohkeks ajaks Kohtla-Järve I laulupäeva korraldamine 07.08.1938.a.
LÜGANUSE jaoskond: asutatud 14.02.1929.a.-l asutajaid 18, praegu
on kirjas 43 tegevliiget. Esinaised on olnud E. Klaara, A.Post, A.Seppar ja I. Muda. Tegevusaruandesse kanti 2 kursuse, 18 toitlustamise, 12 peo ja 17 einelaua korraldamine. Sanitaarsalklasi kasutati 6 korral. 1934.a-l alustas tegevust 25 liikmeline laulukoor, kes on esinenud 15 korda, rahvatantsurühm on üles astunud 12 korral ja 10 liikmeline spordirühm 8 korda.
MAIDLA jaoskond: asutatud 18.06.1930.a, asutajaid 16, praeguseks
on 40 liiget. Esinaiseks algusest peale L. Pungas ja üritustena on
kirjas 2 kursuse, 6 toitlustamise, õppereisi, 3 peo, 2 loterii ja 8 einelaua korraldamine. Rahvatantsurühm on korraldanud 4 esinemist ja muid üritusi on peetud 8.
MÄETAGUSE jaoskond: asutatud 22.12.1929.a., asutajaid 14, juurde
on tulnud 7 liiget. Esinaised on olnud E.Valdmann ja R. Kers. Oma
aruandesse on nad kirja pannud 2 kursuse, 9 toitlustamise, loengu,
9 peo, 6 einelaua ja 8 propogandaürituse korraldamise.
SONDA jaoskond: asutatud 14.02.1935.a, asutajatena kirjas 6 liiget, mis praeguseks on kasvanud 26-ni. Esinaisteks on olnud H. Pedak,
Saar, M. Sootla ja E. Raitare. Kontosse on kantud 1 toitlustamise, 10 peo, 2 loterii ja propogandaürituse korraldamine.
TUDULINNA jaoskond: asutatud 08.07.1934.a. Algusest peale on
jaoskonda kuulunud 8 liiget ja esinaise ametit on pidanud E. Roosiväli.
Nad on läbi viinud 2 pidu, loterii, 8 einelauda, 4 propogandaüritust ja 7 toitlustamist. 11.08.1935.a-l alustas tegevust laulukoor, kuhu kaasati 22 lauljat ja väljas on käidud 9 korral, rahvatantsijad on üles astunud 2 korral.
VOKA jaoskond: asutatud 1925.a-l ja 26-le asutajaliikmele on lisandunud 6 uut liiget. Esinaistena on kirjas I. Otto (enne oli Peetli), S. Kukk, M. Eljas, O. Gabriel, O. Leudfeldt, H. Sarap ja I. Vodja (varem Neiland). Tegevusaruande koht oli neil tühi.
See oli väike pilguheit naiskodukaitse jaoskonade tegevuse algaastatesse, mis tuli välja Võru Muuseumis üht naiskodukaitselaste ajakirja uurides.
Juurde võin lisada, et naiskodukaitsel oli palju tegemist rahvuslike ürituste läbiviimisel, mis olid seotud Eesti Vabadussõja sammaste avamispidudel ja Vabadussammastele vajalike rahasummade kogumisel ja hankimisel.
Arthur RUUSMAA, kasutatud oma väljakirjutisi ja Võrumaa muuseumi
materjale.