Palmse külades hõljub ajaloo hõng (VT)

Palmse külades hõljub ajaloo hõng

Palmse mõisa lähedased külad peavad tänavu oma esmamainimise juubeleid. Palju iidseid külasid siinkandis veel elus on?

No Palmse, Uusküla, Võhma, Tõugu, Vatku, Muike… Need külad on ju kilomeetri-paarise vahega. Eru küla on juba uuem.


Külaajaloo uurija Villu Jahilo ei taha oma tööle veel punkti panna, vaid kavatseb läbi kaevata kõik kodukandi elu puudutavad arhiiviürikud.

Kui vanad need külad õigupoolest on?

Esimesed vanusemäärangud olid kirjas kakskümmend aastat tagasi kirjutatud Enn Tarveli Lahemaa raamatus. Aga selle aja jooksul on palju lisauurimisi tehtud. Näiteks Ilumäe küla lähedal on korraldatud vähemalt neljad väljakaevamised Valter Langi juhtimisel. Ka Võhmas on palju kaevatud. Mullu käisid arheoloogilised kaevamised Võhma ja Ilumäe küla vahel.

Võhma küla asustuse vanuseks peetakse 5000 aastat.

Kui tahtsin Ilumäe külas kodust vahest 100 meetri kaugusel tehtud kaevamiste järel kohta tähistada, küsisin Valter Langilt, mida ma võin asustuse vanuseks kirjutada. Ta soovitas teksti, et siin elati 4000 aastat tagasi.

Eks külad rajatud vee lähedale, peaaegu igas külas on allikad, mis muiste olid veevõtukohad. Isegi paari üksiktalu juures on allikad. Arheoloogid arvavad ka, et Harjumaa piiril, seal, kus voolab Loobu jõgi, paikneb kiviaja asula.

Aga praegu tähistatakse ju külade kuni 715 aastast ajalugu?

See tähendab kirjalikku märkimist. Aga asustus oli kindlasti palju varem.

Tahame asjad välja selgitada. Meil on moodustatud oma meeskond, kes uurib külade täpset ajalugu, sest nüüd pääseb õnneks arhiividele ligi. Plaanis on suur programm, aga sellest on veel vara kõnelda.

Mis teid nii tugevalt Ilumäe külaga seob?

Olen siin 72 aastat tagasi sündinud. Veel tean, et minu esivanemad on siin üksteist põlve elanud, rohkema kohta puuduvad kirjalikud andmed.

Olete üks Vabadussõja ausamba taastajaist. Mis sundis sügaval nõukogude ajal samba tükke peitma?

Eks usk, et ega kommunism igavesti kesta. See sammas lõhuti 1940. aasta sügisel. Ilumäe külamehed, minu isa nende hulgas, vedasid sambajäänused tühja tarekuivatisse. 1958. aastal, kui kolhoos hakkas sinna töökoda ehitama, vedasime need tükid naabrimehe Aarend Kaljuveega välja, kaevasime augu ja matsime maasse.

Ja kui palju kulus veel aega, kui ausammas uuesti püsti pandi?

Kolmkümmend aastat. 1988. aastal ütles ühe siinse talu väimees Juhan Saluveer mulle, et nüüd, Villu, algab meie aeg. Tema oli juures, kui ma oma traktoriga hakkasin seda kohta üles kaevama. Sügisel vabadussammas taasavati. Aga ega meie olnud Lääne-Virumaal esimesed, vaid minu mäletamist mööda alles neljandad.

Millest elavad siinsete külade elanikud?

Omal ajal olid siin 70-hektarised jõukad talud, nüüdseks on põllupidamine välja surnud. Veel seitse aastat tagasi oli mul haritud üheksa hektarit põldu, nüüd enam mitte.

Meil on aga kuulsad seenekasvatajad. Mõni üksik peab veel karja. Ilumäel on praegu aga vaid üks, Muike külas üks-kaks, Võhmas kolm-neli lehma. Piima ikka osta saab, ka töötab Võhmas pood.

Küllap tuleb siis raha metsast ning suvitajailt ja turistidelt?

Mina olen kehv ärimees, kuigi poolel talumaal kasvab mets. Aastate jooksul olen müünud vahest paarkümmend tihumeetrit. Ärimehi huvitab rohkem lageraie, kuid ega seda Lahemaal nii kergelt teha saa.

Aga suvitajad ja turistid liiguvad siin küll. Mul endalgi on soomlased iga aasta külas käinud.

Eevi Kuht
eevi@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.