Virumaa laulupeol laksutas ööbik
Vallo Taari taktikepi all leidsid ühise meele, keele ja hääle nii lauljad kui ka pillimehed. |
Pühapäeval laulsid Roela lauluväljakul vihmasabinat pelgamata koorid Lääne- ja Ida-Virumaalt ning lõi trillereid õrn ööbik.
Kuigi Virumaa laulupäev algas traditsiooniliselt “Koiduga” ja lõppes “Tuljakuga”, oli repertuaar valitud teistsugune kui laulupidudel tavaks.
“Oli kergemapoolseid laule, aga ka selliseid, mis tekitasid esialgu kõhklusi, kas laulavad ära,” rääkis Lääne-Virumaa laulupeokuraator Ello Odraks ja tõdes, et laulsid küll. Ka nii raske laulu nagu Veljo Tormise “Viru lugu”.
Odraksi sõnul olid märkimisväärselt tublid puhkpillid: “Oli nooruse sära ja erksust ning lood lustakad.”
Uudisasi oli laulupäeval kooride saabumine lauluväljakule ööbikulaulu saatel. Sulise eurolauliku hääl saatis ka laulmisi sõnaga sidunud Roelat ja selle ümbrust tutvustavaid vahetekste, mis pärinesid õpetaja Maret Tralla juhendatud noortelt kodu-uurijatelt. Konferansjeede rollis esinesid Vinni valla haridus-, kultuuri- ja finantsnõunik Margit Diits ning volikogu kultuurikomisjoni esimees Hannes Mets.
Idanaabreid oli napilt
Ühendkoorina astus rahva ette 27 koori umbes poole tuhande lauljaga. Ello Odraksi sõnul olid kohal peaaegu kõik Lääne-Viru täiskasvanute koorid ja kaks koori Ida-Virumaalt. “Koorid laulsid hästi. Algul vihm pisut ehmatas, aga nii lauljad kui ka kogu rahvas oli lustlik,” oli kuraator peoga rahul.
Ida-Virumaad esindasid meeskoor Kaevur, kes tegi Roela lauljaile haruldase kingituse – Roela segakoori fotod aastast 1933 ja 1938, ja Jõhvi segakoor.
Ida-Viru maakonna rahvakultuuri konsultandi Erika Kõllo sõnul oli laulupeole soovijaid palju, kuid sõit jäi seisma raha taha. “Narva tahtis tulla kõigi kooridega, Jõhvi oleks tulnud, kindlasti ka paljud teised koorid, paraku selgus peo aeg natuke hilja, eelarverahad olid juba planeeritud,” kahetses Kõllo.
Nii peojuhi kui ka korraldajana tegev olnud Margit Diits hindas laulupäeva õnnestunuks. “Inimesi oli rohkem kui oodata oskasime ja ka ilm säästis meid.” Ida-Viru kooride vähesest esindatusest arvas Diits, et 2002. aastal oli Virumaa laulupidu kooridele peaaegu ainus stiimul, oleks siiski võinud selleks vahendeid leida.
Üldjuht avardas silmaringi
Lauljaid reipuse, lusti ja säraga sütitanud Virumaa laulupäeva üldjuht Ants Üleoja ütles, et pidu jättis sümpaatse mulje. “Koorid olid hästi valmistunud. Positiivne üllatus oli, et segakoorid olid arvuliselt kõige suuremad ja kõige parema kõlaga.” Üleoja nimetas kava koostajatele suureks plusspunktiks, et kooride võimeid oli õigesti hinnatud. “Kiiduväärt, et ei püütud hüpata üle oma varju. Mida lauldi, lauldi hästi, auke kavas ei tekkinud.”
Maestro Üleoja ütles, et avardas Virumaa laulupeol silmaringi, sest nägi juhatamas dirigente, keda varem ei teadnud. “Tundub, et Eestimaal on dirigente, kes on võimelised ka suuremaid vägesid juhatama,” oli üldjuhil põhjust rõõmustada.
Roela rahvamaja juhataja Reet Alavere ütles, et nii palju häid ja ilusaid sõnu kui selle peo puhul, pole ta ammu kuulnud. “Meil on siin hea akustikaga laululava ja kui kõrval on nii hea meeskond, siis miks mitte korraldada selliseid laulupäevi ka edaspidi. Ehk mõne aasta pärast,” arvas Alavere. Sest nagu ütles peokõnes Lääne-Viru Ühisomavalitsuse tegevdirektor Jaan Lõõnik: on üsna haruldane, et kaks maakonda koos laulavad, tantsivad ja pilli mängivad. Virumaadel on see õnnestunud.
Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Virumaa ööbikud laksutasid (VT)
Virumaa laulupeol laksutas ööbik
Vallo Taari taktikepi all leidsid ühise meele, keele ja hääle nii lauljad kui ka pillimehed.
Pühapäeval laulsid Roela lauluväljakul vihmasabinat pelgamata koorid Lääne- ja Ida-Virumaalt ning lõi trillereid õrn ööbik.
Kuigi Virumaa laulupäev algas traditsiooniliselt “Koiduga” ja lõppes “Tuljakuga”, oli repertuaar valitud teistsugune kui laulupidudel tavaks.
“Oli kergemapoolseid laule, aga ka selliseid, mis tekitasid esialgu kõhklusi, kas laulavad ära,” rääkis Lääne-Virumaa laulupeokuraator Ello Odraks ja tõdes, et laulsid küll. Ka nii raske laulu nagu Veljo Tormise “Viru lugu”.
Odraksi sõnul olid märkimisväärselt tublid puhkpillid: “Oli nooruse sära ja erksust ning lood lustakad.”
Uudisasi oli laulupäeval kooride saabumine lauluväljakule ööbikulaulu saatel. Sulise eurolauliku hääl saatis ka laulmisi sõnaga sidunud Roelat ja selle ümbrust tutvustavaid vahetekste, mis pärinesid õpetaja Maret Tralla juhendatud noortelt kodu-uurijatelt. Konferansjeede rollis esinesid Vinni valla haridus-, kultuuri- ja finantsnõunik Margit Diits ning volikogu kultuurikomisjoni esimees Hannes Mets.
Idanaabreid oli napilt
Ühendkoorina astus rahva ette 27 koori umbes poole tuhande lauljaga. Ello Odraksi sõnul olid kohal peaaegu kõik Lääne-Viru täiskasvanute koorid ja kaks koori Ida-Virumaalt. “Koorid laulsid hästi. Algul vihm pisut ehmatas, aga nii lauljad kui ka kogu rahvas oli lustlik,” oli kuraator peoga rahul.
Ida-Virumaad esindasid meeskoor Kaevur, kes tegi Roela lauljaile haruldase kingituse – Roela segakoori fotod aastast 1933 ja 1938, ja Jõhvi segakoor.
Ida-Viru maakonna rahvakultuuri konsultandi Erika Kõllo sõnul oli laulupeole soovijaid palju, kuid sõit jäi seisma raha taha. “Narva tahtis tulla kõigi kooridega, Jõhvi oleks tulnud, kindlasti ka paljud teised koorid, paraku selgus peo aeg natuke hilja, eelarverahad olid juba planeeritud,” kahetses Kõllo.
Nii peojuhi kui ka korraldajana tegev olnud Margit Diits hindas laulupäeva õnnestunuks. “Inimesi oli rohkem kui oodata oskasime ja ka ilm säästis meid.” Ida-Viru kooride vähesest esindatusest arvas Diits, et 2002. aastal oli Virumaa laulupidu kooridele peaaegu ainus stiimul, oleks siiski võinud selleks vahendeid leida.
Üldjuht avardas silmaringi
Lauljaid reipuse, lusti ja säraga sütitanud Virumaa laulupäeva üldjuht Ants Üleoja ütles, et pidu jättis sümpaatse mulje. “Koorid olid hästi valmistunud. Positiivne üllatus oli, et segakoorid olid arvuliselt kõige suuremad ja kõige parema kõlaga.” Üleoja nimetas kava koostajatele suureks plusspunktiks, et kooride võimeid oli õigesti hinnatud. “Kiiduväärt, et ei püütud hüpata üle oma varju. Mida lauldi, lauldi hästi, auke kavas ei tekkinud.”
Maestro Üleoja ütles, et avardas Virumaa laulupeol silmaringi, sest nägi juhatamas dirigente, keda varem ei teadnud. “Tundub, et Eestimaal on dirigente, kes on võimelised ka suuremaid vägesid juhatama,” oli üldjuhil põhjust rõõmustada.
Roela rahvamaja juhataja Reet Alavere ütles, et nii palju häid ja ilusaid sõnu kui selle peo puhul, pole ta ammu kuulnud. “Meil on siin hea akustikaga laululava ja kui kõrval on nii hea meeskond, siis miks mitte korraldada selliseid laulupäevi ka edaspidi. Ehk mõne aasta pärast,” arvas Alavere. Sest nagu ütles peokõnes Lääne-Viru Ühisomavalitsuse tegevdirektor Jaan Lõõnik: on üsna haruldane, et kaks maakonda koos laulavad, tantsivad ja pilli mängivad. Virumaadel on see õnnestunud.
Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee