Juba ammu on e-hääletamissüsteem oluliselt turvalisem kui näiteks e-panganduse standardid.
Mis aga ei tähenda, et Valimisseadustest tulenev valimiskorralduse kehtiv skeem oleks turvaline, olema ja näima tõene, sh hääletusprotseduur jälgitav ning kontrollitav.
Ülemaailmses praktikas peetakse meie e-valimisi inovaatiliseks. Kõik pole aga nii, nagu pealt näha paistab ja arvatakse. Ekspertide arvamused on seinast seina…
Valimiskorralduse peamine puudus on selles, et Valimisseadused ei taga Põhiseaduses sätestatud ühetaolisust, kuna kasutatakse kahte erinevat hääletusviisi: e-hääletust ja pabersedelitel hääletust; e-hääletus ei toimu valimisjaoskonnas. Erinevusi suurendab seegi, et kuni valimispäevani lubatakse e-hääli muuta(!?).
Praktiseeritav eelhääletuse ja valimispäeva vaheline hääletamise paus (koos vahekokkuvõtete tegemise ja avaldamisega) ning jätkamine vaid pabersedelitega on samuti mitte-ühetaolise hääletamise tunnuseks. Veelgi enam, kuna hääletusprotseduur pole avalikult jälgitav, kogu hääletamisprotseduur isegi ei näi tõene.
Hääletamissüsteemi sisse häkkida eesmärgiga andmeid “korrigeerida” on vähetõenäoline, kuna on tegemist krüpteeritud andmete ja andmekogudega. Kuniks kasutatakse kahte hääletamisviisi ja operaatori sekkumist, valimiste läbipaistvust ei saavutata ja kahtlustused püsivad.
Arvan, et on aeg üle minna täielikult e-valimistele, mis tähendab, e-valimisnimekirju, katkestamata e-hääletamist nii interneti teel kui ka valimisjaoskonnas. Mis tähendab pabersedelitest loobumist, sest ka valimisjaoskonnas on võimalik e-hääletamist korraldada ka arvutivõõrale hääletajale.
Viimases lauses kirjeldatu on põhimõtteliselt lihtsaim viis põhiseaduses sätestatud ühetaolisuse tagamiseks. Turvalisuse tõstmiseks on vaja, et kõik antud ja krüpteeritud e-hääled edastab arvutiprogramm ise esmasesse hääletusandmekogusse (nt VVK) ja sekundaarsesse hääletusandandmekogusse (nt Riigikohus).
Valimistulemused selgitab VVK arvuti ilma operaatori sekkumiseta.
Protseduurilised kaebused lahendatakse VVK andmebaasi järgi. Personaalsed kaebused hääletamise tõestuseks tehakse Riigikohtus sekundaarse andmekogu alusel. Esmased valimistulemused avaldab VVK. Valimistulemuste kinnitamine toimub aga pärast Riigikohtus oleva sekundaarse andmebaasi tulemustega võrdlemist.
Meenutan, et hõik valimistega seotud kaebuste lahendamise viimane instants on Riigikohus.
Mis puutub aga hääletuse andmebaaside säilitamisse, siis peaks neid säilitama mitte ainult aasta, vaid 4 aastat, st järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni.
Mis puutub aga valimiste korralduse protseduure, siis see on pikem jutt…
Tavakodanikku häirivaid asjaolusid on mitmeid – erakondade esitatud kandidaatide nimekirjad on ebaloogiliselt pikad – pikemad kui jaotatavate mandaatide arv. Ilmne vihje kas erakondade sisedemokraatia puudumisele, suurte erakondade kartelli-ülistusele vms.
On mõistetamatu, miks demokraatlikus riigis seatakse proportsionaalstetel valimistel erakondadele hääletamiskünnis?
Samuti see, et kautsjon tagastatakse erakonnale kandidaatide nimekirja järgi, mitte aga valituks osutunud isikute järgi.
Avo Blankin,
endine Vabariigi Valimiskomisjoni liige 1992-1996, esimees 1993-1996
Postitatud rubriiki Info. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Läheme päriselt e-valimistele (?)
Juba ammu on e-hääletamissüsteem oluliselt turvalisem kui näiteks e-panganduse standardid.
Mis aga ei tähenda, et Valimisseadustest tulenev valimiskorralduse kehtiv skeem oleks turvaline, olema ja näima tõene, sh hääletusprotseduur jälgitav ning kontrollitav.
Ülemaailmses praktikas peetakse meie e-valimisi inovaatiliseks. Kõik pole aga nii, nagu pealt näha paistab ja arvatakse. Ekspertide arvamused on seinast seina…
Valimiskorralduse peamine puudus on selles, et Valimisseadused ei taga Põhiseaduses sätestatud ühetaolisust, kuna kasutatakse kahte erinevat hääletusviisi: e-hääletust ja pabersedelitel hääletust; e-hääletus ei toimu valimisjaoskonnas. Erinevusi suurendab seegi, et kuni valimispäevani lubatakse e-hääli muuta(!?).
Praktiseeritav eelhääletuse ja valimispäeva vaheline hääletamise paus (koos vahekokkuvõtete tegemise ja avaldamisega) ning jätkamine vaid pabersedelitega on samuti mitte-ühetaolise hääletamise tunnuseks. Veelgi enam, kuna hääletusprotseduur pole avalikult jälgitav, kogu hääletamisprotseduur isegi ei näi tõene.
Hääletamissüsteemi sisse häkkida eesmärgiga andmeid “korrigeerida” on vähetõenäoline, kuna on tegemist krüpteeritud andmete ja andmekogudega. Kuniks kasutatakse kahte hääletamisviisi ja operaatori sekkumist, valimiste läbipaistvust ei saavutata ja kahtlustused püsivad.
Arvan, et on aeg üle minna täielikult e-valimistele, mis tähendab, e-valimisnimekirju, katkestamata e-hääletamist nii interneti teel kui ka valimisjaoskonnas. Mis tähendab pabersedelitest loobumist, sest ka valimisjaoskonnas on võimalik e-hääletamist korraldada ka arvutivõõrale hääletajale.
Viimases lauses kirjeldatu on põhimõtteliselt lihtsaim viis põhiseaduses sätestatud ühetaolisuse tagamiseks. Turvalisuse tõstmiseks on vaja, et kõik antud ja krüpteeritud e-hääled edastab arvutiprogramm ise esmasesse hääletusandmekogusse (nt VVK) ja sekundaarsesse hääletusandandmekogusse (nt Riigikohus).
Valimistulemused selgitab VVK arvuti ilma operaatori sekkumiseta.
Protseduurilised kaebused lahendatakse VVK andmebaasi järgi. Personaalsed kaebused hääletamise tõestuseks tehakse Riigikohtus sekundaarse andmekogu alusel. Esmased valimistulemused avaldab VVK. Valimistulemuste kinnitamine toimub aga pärast Riigikohtus oleva sekundaarse andmebaasi tulemustega võrdlemist.
Meenutan, et hõik valimistega seotud kaebuste lahendamise viimane instants on Riigikohus.
Mis puutub aga hääletuse andmebaaside säilitamisse, siis peaks neid säilitama mitte ainult aasta, vaid 4 aastat, st järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni.
Mis puutub aga valimiste korralduse protseduure, siis see on pikem jutt…
Tavakodanikku häirivaid asjaolusid on mitmeid – erakondade esitatud kandidaatide nimekirjad on ebaloogiliselt pikad – pikemad kui jaotatavate mandaatide arv. Ilmne vihje kas erakondade sisedemokraatia puudumisele, suurte erakondade kartelli-ülistusele vms.
On mõistetamatu, miks demokraatlikus riigis seatakse proportsionaalstetel valimistel erakondadele hääletamiskünnis?
Samuti see, et kautsjon tagastatakse erakonnale kandidaatide nimekirja järgi, mitte aga valituks osutunud isikute järgi.
Avo Blankin,
endine Vabariigi Valimiskomisjoni liige 1992-1996, esimees 1993-1996