Mäetaguse iidse pargi südames on endine härrastemaja – tänaseks oma esialgses ilus taastatud mõisa häärber.
Mäetaguse mõisa on esmakordselt mainitud 1542. aastal. Asutaja oli Peter von Tiesenhausen.
1617.a. – omanik Tuwe Bremen
1638.a. – mõis läheb abielu kaudu Fabian von Wrangelile.
Ajavahemikul 1680-1690 rentis mõisa parun Ungern-Sternberg. 1736. aastal müüdi mõis Otto Fabian von Rosenile- ja Rosenite nimel püsis mõisavaldus ligi 2 sajandit.
Praegune härrastemaja ehitati Eugenius Octave von Roseni valitsemisajal 1796. aastal. 1890. aastal teostati peahoones ulatuslik remont , sellest ajast pärineb nii praeguse hoone planeering, kui ka enamik kõrvalhooneid.
1919. aastal mõis riigistati.
1922. aastal rajati häärbirisse kool; seal anti lasteleharidust 1981. aastani.
1992. aasta märtsis alustas Mäetaguse vallavalitsus mõisa restaureerimist.
1994. aastal sai valmis härrastemaja I korrus, kus asus tööle mäetaguse vallavalitsus.
Sama aasta teisel poolel alustati II korruse restaureerimist – seal paiknevad nüüd kamina-, näituse-, banketi-, kontserdisaal ja väljaüüritav mõisakorter.
Klassitsislik härrastemaja on väga esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Erilist tähelepanu väärvivad kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco-tehnikas laemaal.
Mäetaguse mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet (tall-tõllakuur, ait, viina-ait, kasvuhoone, ait-kelder, viinavabrik, meierei, 2 loomalauta, tööhobuste tall, valitseja-maja ja 2 moonakate elamut).
Arhetiktuurimälestisena on riikliku kaitse all peahoone, ait, tall-tõllakuur ja iidseid aegu mäletav mõisapark.
Tänaseks on kontserdisaalis kõlanud muusikat ja laule kümnetelt erinevatelt orkestritelt ja solistidelt. Nimetagem Heiki Mätlikut, Rein Rannapit, Urmas Sisaskit, Hortus Musicust, Tallinna saksofonikvartetti, Tartu, Pärnu ja pealinna tuntud muusikuid.
Alates 1997. aastast leidis folklooripidu Kirde Killad oma “kodu” Mäetaguse mõisa pargis.
Kodukandirahvale on traditsiooniks kujunenud Mäetaguse mõisapäev igal suvel juulikuu keskpaiku.
Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Mäetaguse mõis
Mäetaguse iidse pargi südames on endine härrastemaja – tänaseks oma esialgses ilus taastatud mõisa häärber.
Mäetaguse mõisa on esmakordselt mainitud 1542. aastal. Asutaja oli Peter von Tiesenhausen.
1617.a. – omanik Tuwe Bremen
1638.a. – mõis läheb abielu kaudu Fabian von Wrangelile.
Ajavahemikul 1680-1690 rentis mõisa parun Ungern-Sternberg. 1736. aastal müüdi mõis Otto Fabian von Rosenile- ja Rosenite nimel püsis mõisavaldus ligi 2 sajandit.
Praegune härrastemaja ehitati Eugenius Octave von Roseni valitsemisajal 1796. aastal. 1890. aastal teostati peahoones ulatuslik remont , sellest ajast pärineb nii praeguse hoone planeering, kui ka enamik kõrvalhooneid.
1919. aastal mõis riigistati.
1922. aastal rajati häärbirisse kool; seal anti lasteleharidust 1981. aastani.
1992. aasta märtsis alustas Mäetaguse vallavalitsus mõisa restaureerimist.
1994. aastal sai valmis härrastemaja I korrus, kus asus tööle mäetaguse vallavalitsus.
Sama aasta teisel poolel alustati II korruse restaureerimist – seal paiknevad nüüd kamina-, näituse-, banketi-, kontserdisaal ja väljaüüritav mõisakorter.
Klassitsislik härrastemaja on väga esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Erilist tähelepanu väärvivad kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco-tehnikas laemaal.
Mäetaguse mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet (tall-tõllakuur, ait, viina-ait, kasvuhoone, ait-kelder, viinavabrik, meierei, 2 loomalauta, tööhobuste tall, valitseja-maja ja 2 moonakate elamut).
Arhetiktuurimälestisena on riikliku kaitse all peahoone, ait, tall-tõllakuur ja iidseid aegu mäletav mõisapark.
Tänaseks on kontserdisaalis kõlanud muusikat ja laule kümnetelt erinevatelt orkestritelt ja solistidelt. Nimetagem Heiki Mätlikut, Rein Rannapit, Urmas Sisaskit, Hortus Musicust, Tallinna saksofonikvartetti, Tartu, Pärnu ja pealinna tuntud muusikuid.
Alates 1997. aastast leidis folklooripidu Kirde Killad oma “kodu” Mäetaguse mõisa pargis.
Kodukandirahvale on traditsiooniks kujunenud Mäetaguse mõisapäev igal suvel juulikuu keskpaiku.