Hea Mustvee linna rahvas 

Eesti majandus ei ole täna kõige tervem ja palju on õigustatud nurinat. Mis on valesti tehtud ja kuidas edasi?

Oleme koos teiega juba 2005. aastast pidanud Kalevipoja Kala- ja Veefestivali ning korraldanud Peipsi järvel Kalevipoja uisumaratoni. Ühiste pingutustega on leitud raha kultuurimaja, koolide, lasteaia, kirikute jne remondiks.

Me suudame koos palju teha! Mulle meeldivad Mustvee inimesed, kes ei virise, vaid otsivad võimalusi ja lahendusi ning häid sõpru, kes tulevad ja aitavad. Loodan, et võin nimetada teid oma sõpradeks. Ma ise küll soovin olla teie sõber.

Oleme juba 2004. aasta sügisest mõelnud ja tegutsenud selle nimel, et Mustvee saaks oma sadama. Olen selleks Mustvee sadama SA nõukogu esimehena andnud oma parima ja võin öelda, et meie ühistöö Mustvee Linnavolikogu ja Linnavalitsusega on vilja kandnud, sest ka EV ministeeriumid on meie mõtteid õigeks tunnistanud.

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul eraldas Vabariigi Valitsus Mustveele sadamaarenduseks puuduoleva 1,25 ha maad. Ja 15.02.2011 teatas Siseministeeriumi Regionaalarenduse osakond, et Mustvee sadamaarenduse toetusavaldus ESTLATRUS piiriülesesse projekti 1,06 miljoni euroga. Loodame 2012 aasta lõpuks selle toetusabiga ehitada välja enamiku Mustvee sadama vesiehituse rajatistest ja kommunikatsioonidest. See on suur algus ja hea näide koostööst. Koostööta ei oleks me seda suutnud.

Järgmisena ootab lahendamist Mustvee hariduse küsimus. Minu kindel arvamus on, et Mustvees peab säilima nii eesti- kui ka venekeelse gümnaasiumihariduse andmine. Meil on sadama juures olemas riigimaa, kuhu võiks ehitada nüüdisaegse õppehoone.

Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga on jõutud nii kaugele, et Mustveesse peab tulema riigigümnaasium, kus avatakse ka merenduse klass. Eesti Mereakadeemia uus rektor on selle lubaduse meile andnud.

Usun, et me suudame koos kõik need unistused täita.

On lähenemas Eesti Vabariigi aastapäev ja Riigikogu valimised. Loodame, et vabariigi aastapäeval avanevad poliitikutel silmad mõistmaks, et inimesed elavad ka maal ning nende muredele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata.

Kas uskuda neid või toetada hoopis uusi Riigikokku kandideerijaid, on teie otsustada?

Me teeme iga päev valikuid – suuremaid ja väiksemaid, tähtsamaid ja vähem olulisi. Kord nelja aasta järel tuleb kodanikel teha valik, kes meie seast järgmised neli aastat Eesti parlamenti kuuluvad. Õige varsti tuleb teilgi valik teha.

Mina olen oma valiku teinud ja otsustanud võistelda teie soosingu eest, hea Mustvee linna rahvas. Need on minu esimesed Riigikogu valimised, kus kandidaadina osalen. Kohaliku volikogu valimistel olen osalenud alates Eesti taasiseseisvumisest saadik, aastatel 2004-2009 olin Jõgeva maavanem. Eeskätt pean end aga ettevõtjaks, alates 1991. aastast olen loonud mitu erafirmat ja annan paljudele tööd.

Miks nüüd suurde poliitikasse ja Riigikogusse?

Kohaliku elu tundmine, selle kitsaskohtade nägemine ning probleemidele lahenduste leidmine on määravad, miks valimisheitlusse sukeldusin.

Eesti poliitikas on tekkinud olukord, kus maainimeste huvide esindamisele keskendunud erakond, mis ka parlamendi valimisläve ületada suudaks, sisuliselt puudub. See aga ei tähenda, et maainimese huve ei peakski enam kaitsma. Vastupidi, just nüüd tuleb seda teha veelgi innukamalt ja läbimõeldumalt.

Kuni läinud aasta detsembrini olin parteitu, kuid siis tuli teha valik. Tegin selle lähtudes sisetundest ja usust, kuidas kõige paremini teenida piirkonna huve.

Minu suur eeskuju Eesti poliitikas on läbi aastate olnud president Arnold Rüütel. Jagan tema muret Eestimaa tuleviku ja eeskätt maapiirkondade ning siin elavate inimeste tuleviku pärast.

Olen presidendiga neil teemadel palju vestelnud ning paljuski küpses nende jutuajamiste tulemusel idee kandideerida parlamenti.

Soovin neid väärtusi edasi kanda, mida president on kandnud ja olen valmis maainimeste huvide eest seisma!

Riigikogu liikmena soovin tagant lükata investeeringute suurendamist kohaliku teevõrgu arendamiseks, uute sadamate rajamist Peipsi äärde. Omavalitsuste tulubaasi tõstmine on äärmiselt oluline teema, millest sõltub paljude inimeste heaolu.

Eesmärgid eelseisvaks neljaks aastaks:

Iga täiskohaga töötatud aasta eest vähemalt üks pensioniaasta.

Linnad ja vallad peavad saama suurema osa kütuseaktsiisist, et heas korras ja tolmuvabad oleksid ka kohalikud teed ning võiks areneda kergliiklusteede võrgustik.

Omavalitsuste tulubaas peab suurenema, et vallad ja linnad saaksid arendada elukeskkonda ja täita oma kohustusi.

Riik peab toetama vähemalt 30 miljoni euro suuruse investeeringuga Peipsi järve äärseid omavalitsusi, et rajada uusi sadamad ja arendada infrastruktuuri. Euroopa suuruselt neljandal järvel, Peipsil, aga ka Emajõel ja Võrtsjärvel peab elavnema laevaliiklus ja koos sellega turism.

Tuleb suurendada põllumajanduse investeeringutoetusi, et saaksime ka tulevikus omamaist toitu süüa.

Koolitoidutoetus on vajalik ka keskkooliõpilastele, sest nemadki on lapsed.

Kehtestada alates 2012. aastast emapension.

Kehtestada avalikes kõrgkoolides tasuta õppe põhimõte.

Toetame ulatuslikku korterelamute soojustamist, mis vähendab küttekulusid ja vabastame kodud maamaksust. 

Kas minna maalt ära või midagi maarahva heaks ära teha?

Usun, et mina suudan teha! Soovin olla teie saadik Toompeal, hea Mustvee rahvas.
Teie oma mees Riigikogus –  Teie kindel võit.

Aivar Kokk
Teie Riigikogu kanditaat nr. 309