Hermanni linnusKompleks, mis koosneb keskaegsest liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist, ehitatud XIII-XV saj. Taanlaste poolt ning võimsatest bastionidest ümber vanalinna ja linnuse, ehitatud XVI-XVII saj. Rootslaste poolt tuntud fortifikatsiooniinseneri ja arhitekti Erik Dahlbergi projekti järgi. Pikk Hermann, Hermanni linnuse peatorn, on ühtlasi ka Narva linna sümboliks.
Narva muuseum
Asub Hermanni linnuses. Põhiekspositsioon on Narva ajaloost XIII sajandist XVIII sajandi alguseni. Pika Hermanni tornis korraldaatakse ajutisi näitusi. Muuseumis toimuvad ka kontserdid ja muud pidulikud üritused.
Kunstigalerii
1991.aastal asutatud galerii on ühtlasi ka Ida-Virumaa kunstikeskuseks. Püsiekspositsioon tutvustab XIX saj. Narvas elanud kaupmees Lavretsovi kunstikogu ja kunstiteoseid muuseumi fondidest. Ajutised näitused kajastavad nii eesti kui ka välismaa kunsti. Näitusmüük.
Raekoda
Arhitektuuri mälestusmärk, ehitatud 1668-1671 arhitekt Georg Teuffeli projekti järgi. XVII saj. linnaehitusstiili muster. Kujutab endast põhjabarokstiili omapärast arhitektuuriansamblit.
Parun von Velio maja
Ehitatud XIX saj. Alguses klassitsismi stiilis. Hiljem asus seal poeglaste gümnaasium.
Puuvillakombinaat “Kreenholm manufacture”
XIX saj. teisel poolel oli ehitatud Kreenholmi manufaktuur. Ta kujutab endast võimsat kompaktselt asetsevat tööstusansamblit, mis mõjutab suurel määral tänapäeva Narva arhitektuurilist ilmet. Kreenholmi kaubamärki tuntakse kaugel väljaspool vabariiki. Kedrus, kangad, froteeräätid, voodipesu on eksportartikleiks Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia maadesse. Praegu omistab Kreenholmi rootsi firma Borås.
Adolf Hahni trepp
Ehitatud 1875. aastal linnapea Adolf Hahni initsiatiivil.
Pimeaed
Narva linna vanim park, XIX saj. lõpu aia-pargiarhitektuuri näidis. Park sai oma nime Viktoria bastionist lõunapool asuva värava nime järgi.
Õigeusu Ülestõusmise kirik
Ehitatud aastail 1890-1898, arhitekt Pavel Alish. Arhitektuuriline lahendust toetud bütsantsitraditsioonidele. Erilist väärtust omab rikkalik kolmeastmeline ikonostaas ja XVII sajandist pärit puust ristilöödud Kristus.
Aleksandri kirik
Eesti evangeelne luterliku usu kirik. Ehitatud aastail 1881-1884, arhitekt Otto-Pij Hippius.teise maailmasõja ajal suuresti purustatud. Kuulub Kreenholmi ansambli juurde.
Mälestusmärk (Siiversti)
Põhjasõja sündmuste kohta. Püstitatud 1700. aasta Narva lahingu 200. aastapäeva puhul.
Linnahaigla
Ehitatud 1913. aastal stiilis modern Romanovite dünastia 300. Aastapäevaks. Arhitekt Aleksandor Vladovski. Haigla kuulub Kreenholmi ansambli juurde.
Mälestusmärk (pimeaed)
Püstitatud 1853. aastal, viidud praegusele kohale Viktoria bastionile 1882. aastal. Pühendatud põhjasõjas 1704. aastal Narva vallutamisel langenud vene sõduritele.
Ausammas (Siiversti)
Eesti vabadussõjas 1918-1920 Narva väerinnal langenud vapratele kodumaa kaitsjatele. Hävis II maailmasõjas, uuesti ehitatud aastal 1996. Arhitekt Melnik.
Mälestusmärk “Memento mori!”
Meenutumaks Nõukogude poliitiliste repressionide ohvreid. Avatud 1992. aastal, arhitekt E. Keller. Püstitatud raudteejaama ette, kust esimesed tuhanded eestlased küüditati loomavagunites külmale maale.
Kasutatud kirjandus: infobülletään Narva ja Narva-Jõesuu
Postitatud rubriiki VE. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Narva vaatamisväärsused
Hermanni linnusKompleks, mis koosneb keskaegsest liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist, ehitatud XIII-XV saj. Taanlaste poolt ning võimsatest bastionidest ümber vanalinna ja linnuse, ehitatud XVI-XVII saj. Rootslaste poolt tuntud fortifikatsiooniinseneri ja arhitekti Erik Dahlbergi projekti järgi. Pikk Hermann, Hermanni linnuse peatorn, on ühtlasi ka Narva linna sümboliks.
Narva muuseum
Asub Hermanni linnuses. Põhiekspositsioon on Narva ajaloost XIII sajandist XVIII sajandi alguseni. Pika Hermanni tornis korraldaatakse ajutisi näitusi. Muuseumis toimuvad ka kontserdid ja muud pidulikud üritused.
Kunstigalerii
1991.aastal asutatud galerii on ühtlasi ka Ida-Virumaa kunstikeskuseks. Püsiekspositsioon tutvustab XIX saj. Narvas elanud kaupmees Lavretsovi kunstikogu ja kunstiteoseid muuseumi fondidest. Ajutised näitused kajastavad nii eesti kui ka välismaa kunsti. Näitusmüük.
Raekoda
Arhitektuuri mälestusmärk, ehitatud 1668-1671 arhitekt Georg Teuffeli projekti järgi. XVII saj. linnaehitusstiili muster. Kujutab endast põhjabarokstiili omapärast arhitektuuriansamblit.
Parun von Velio maja
Ehitatud XIX saj. Alguses klassitsismi stiilis. Hiljem asus seal poeglaste gümnaasium.
Puuvillakombinaat “Kreenholm manufacture”
XIX saj. teisel poolel oli ehitatud Kreenholmi manufaktuur. Ta kujutab endast võimsat kompaktselt asetsevat tööstusansamblit, mis mõjutab suurel määral tänapäeva Narva arhitektuurilist ilmet. Kreenholmi kaubamärki tuntakse kaugel väljaspool vabariiki. Kedrus, kangad, froteeräätid, voodipesu on eksportartikleiks Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia maadesse. Praegu omistab Kreenholmi rootsi firma Borås.
Adolf Hahni trepp
Ehitatud 1875. aastal linnapea Adolf Hahni initsiatiivil.
Pimeaed
Narva linna vanim park, XIX saj. lõpu aia-pargiarhitektuuri näidis. Park sai oma nime Viktoria bastionist lõunapool asuva värava nime järgi.
Õigeusu Ülestõusmise kirik
Ehitatud aastail 1890-1898, arhitekt Pavel Alish. Arhitektuuriline lahendust toetud bütsantsitraditsioonidele. Erilist väärtust omab rikkalik kolmeastmeline ikonostaas ja XVII sajandist pärit puust ristilöödud Kristus.
Aleksandri kirik
Eesti evangeelne luterliku usu kirik. Ehitatud aastail 1881-1884, arhitekt Otto-Pij Hippius.teise maailmasõja ajal suuresti purustatud. Kuulub Kreenholmi ansambli juurde.
Mälestusmärk (Siiversti)
Põhjasõja sündmuste kohta. Püstitatud 1700. aasta Narva lahingu 200. aastapäeva puhul.
Linnahaigla
Ehitatud 1913. aastal stiilis modern Romanovite dünastia 300. Aastapäevaks. Arhitekt Aleksandor Vladovski. Haigla kuulub Kreenholmi ansambli juurde.
Mälestusmärk (pimeaed)
Püstitatud 1853. aastal, viidud praegusele kohale Viktoria bastionile 1882. aastal. Pühendatud põhjasõjas 1704. aastal Narva vallutamisel langenud vene sõduritele.
Ausammas (Siiversti)
Eesti vabadussõjas 1918-1920 Narva väerinnal langenud vapratele kodumaa kaitsjatele. Hävis II maailmasõjas, uuesti ehitatud aastal 1996. Arhitekt Melnik.
Mälestusmärk “Memento mori!”
Meenutumaks Nõukogude poliitiliste repressionide ohvreid. Avatud 1992. aastal, arhitekt E. Keller. Püstitatud raudteejaama ette, kust esimesed tuhanded eestlased küüditati loomavagunites külmale maale.
Kasutatud kirjandus: infobülletään Narva ja Narva-Jõesuu