Teenekas Virumaa kodu-uurija Johannes Kangro on sündinud 10.10.
1921.a. Oli küll kaua aega ametis Maidla ühismajandi raamatupidajana, kuid temast sai Maidla valla ja Kiviõli ümbruse spordielu hing ja kohaliku “Jõud”-i spordielu korraldaja.
J.K. oli laialdaste huvidega inimene, kellest kujunes meie kandi üks tuntumaid kodu-uurijaid ja ekslibriste. Ühtlasi oli ta kauaaegne Põlevkivimuuseumi kodu-uurimisringi esimees ja aktiivne Kohtla-Järve Eksliibrise Klubi liige. J. Kangro teinud palju eksliibriseid ja igal koduuurimisringi liikmel on tema loomingust midagi kindlasti kodus.
J. Kangro meeldivalt kujundatud juubeliõnnitlused ja uusaastasoovid on kõigil e meelde jäänud ja talletatud.
Oma kodu-uurimuslikes töödes on ta kajastanud kodukandi ajalugu: seltsi- ja kultuurielu, põllu- ja talumajandust, Aidu-Liiva küla endiste hoonete kirjeldusi ja joonistusi, Maidla mõisa ja kooli ajalugu, sõjaaegseid ja -järgseid aastaid, kolhoosiajajärku.
Omaette saavutus oli ühiskondliku muuseumi rajamine (kahjuks see muuseum läks kaduviku teed).
J. Kangro on valmistanud hulgaliselt plakateid, tähtpäevalisi kaunistusi kultuurimajale, õnnitluskaarte ja tänukirju, vimpleid ja medaleid.
Üks tema hindamatu töö oli artiklite kirjutamine kohalikule ajalehele .Tema toimetas ka ajaleht “Leninlik Lipp” Koduloo lehekülge, mille kujundust kasutas ka allakirjutanu 1990-te aastate II poolel, kui taastasime koduloo lehekülje.
Kangro on kirjutanud artikleid kohalikust kultuurielust ja kodukandi
ajaloost, mida ta on täiendanud oma illustratsioonidega.
J. Kangro organisaatorlikud võimed avaldusid külapäevade korraldamisel Aidu-Nõmmel ja Liivakülas.
Johannes Kangro kodu-uurimuslikke töid on Põlevkivimuuseumi kogudes, Eesti Rahva Muuseumis ja Kirjandusmuuseumis, Põllumajandusmuuseumis ja Spordimuuseumis. Mõnede näidetena võiks tuua trükis ilmunud kirjutisi Maidla tuletõrjest, “VS Jõud Kohtla-Järve 1946.a.” ja ligi 30 aasta jooksul ajalehes “Leninlik Lipp” ja “Põhjarannik” rubriik “Koduradadel” (1961-1991.a.). Ta oli ka kauaaegne kodu-uurimisringi kroonik.
Johannes Kangro maine teekond lõppes 12.11.1998. Oma viimast
und puhkab ta Lüganuse kalmistul.
Arthur Ruusmaa (aluseks muuseumi materjalid ja isiklikud kontaktid).
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kangro, Johannes – kodu-uurija
Teenekas Virumaa kodu-uurija Johannes Kangro on sündinud 10.10.
1921.a. Oli küll kaua aega ametis Maidla ühismajandi raamatupidajana, kuid temast sai Maidla valla ja Kiviõli ümbruse spordielu hing ja kohaliku “Jõud”-i spordielu korraldaja.
J.K. oli laialdaste huvidega inimene, kellest kujunes meie kandi üks tuntumaid kodu-uurijaid ja ekslibriste. Ühtlasi oli ta kauaaegne Põlevkivimuuseumi kodu-uurimisringi esimees ja aktiivne Kohtla-Järve Eksliibrise Klubi liige. J. Kangro teinud palju eksliibriseid ja igal koduuurimisringi liikmel on tema loomingust midagi kindlasti kodus.
J. Kangro meeldivalt kujundatud juubeliõnnitlused ja uusaastasoovid on kõigil e meelde jäänud ja talletatud.
Oma kodu-uurimuslikes töödes on ta kajastanud kodukandi ajalugu: seltsi- ja kultuurielu, põllu- ja talumajandust, Aidu-Liiva küla endiste hoonete kirjeldusi ja joonistusi, Maidla mõisa ja kooli ajalugu, sõjaaegseid ja -järgseid aastaid, kolhoosiajajärku.
Omaette saavutus oli ühiskondliku muuseumi rajamine (kahjuks see muuseum läks kaduviku teed).
J. Kangro on valmistanud hulgaliselt plakateid, tähtpäevalisi kaunistusi kultuurimajale, õnnitluskaarte ja tänukirju, vimpleid ja medaleid.
Üks tema hindamatu töö oli artiklite kirjutamine kohalikule ajalehele .Tema toimetas ka ajaleht “Leninlik Lipp” Koduloo lehekülge, mille kujundust kasutas ka allakirjutanu 1990-te aastate II poolel, kui taastasime koduloo lehekülje.
Kangro on kirjutanud artikleid kohalikust kultuurielust ja kodukandi
ajaloost, mida ta on täiendanud oma illustratsioonidega.
J. Kangro organisaatorlikud võimed avaldusid külapäevade korraldamisel Aidu-Nõmmel ja Liivakülas.
Johannes Kangro kodu-uurimuslikke töid on Põlevkivimuuseumi kogudes, Eesti Rahva Muuseumis ja Kirjandusmuuseumis, Põllumajandusmuuseumis ja Spordimuuseumis. Mõnede näidetena võiks tuua trükis ilmunud kirjutisi Maidla tuletõrjest, “VS Jõud Kohtla-Järve 1946.a.” ja ligi 30 aasta jooksul ajalehes “Leninlik Lipp” ja “Põhjarannik” rubriik “Koduradadel” (1961-1991.a.). Ta oli ka kauaaegne kodu-uurimisringi kroonik.
Johannes Kangro maine teekond lõppes 12.11.1998. Oma viimast
und puhkab ta Lüganuse kalmistul.
Arthur Ruusmaa (aluseks muuseumi materjalid ja isiklikud kontaktid).