Muuseum tutvustab Eesti aega
Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi juhataja Mai Karjus arvab, et rakverlane on ikka olnud alalhoidlik ja edasipüüdlik.
Kuidas linnakodanik tähistab Rakvere juubelit?
Linnakodanik on see kõige tähtsam. Temata linna polekski.
Meie siin muuseumis seame praegu sisse eestiaegset tuba, täpsemalt söögituba. Sellesse kuuluvad ümmargune laud toolidega, sohva, puhvetkapp nõude ja isetehtud napside karahvinidega, samuti klaver, pildid seinal ja pelargoon aknal. Kindlasti narmastega lamp.
Meil on väljas kuulsa Rakvere tuntud mööbelsepa Sandbergi tehtud laud ja toolid.
Eestiaegset linnakodaniku tuba sisustav Mai Karjus leiab häid pidepunkte ajastu kohta ka ajakirjast Maret. |
Eestiaegse toa jaoks on praegu ülim aeg, sest on veel vanaprouasid, keda tuba võib-olla inspireerib rääkima selleaegsest elust ja täiendama väljapanekut mõne esemega. Eriti tore oleks, kui nad oma mälestusi kirja paneks.
Mis iseloomustab Rakvere linnakodanikku läbi aegade?
Eks ta oli esialgu maalt linna tulnud matsirahvas, kes tuli linna vabaks saama. Linnakodanik oli ehk pisut edasipüüdlikum. Linnakene oli tilluke, paljuke neid eestlastest linnakodanikke oli.
Tollasel inimesel ei tulnud midagi kergelt, aga pühapäeva nad pühitsesid. See hoidis neid vormis. Praegu on pühapäev rohkem koristamise ja telerivaatamise päev.
Kuidas linlane lõbutses?
Linnas oli mitu seltsimaja, peeti karnevale. Peod polnud just lausa frivoolsed, aga ka mitte kammitsetud, üsna lustakad. Suviti olid tuletõrjeaias rehitsetud teed ja pügatud puud, seal käidi kontsertidel. Rahvaaias tehti ka sporti.
Kuidas oli reisimisega?
Palju käidi Euroopa-reisidel, kes käis pulmareisil Soomes või Itaalias. Elus tehti mõned reisid, just mingil eriti tähtsal puhul. Sageli saadeti gümnaasiumilõpetajad mõneks päevaks välismaareisile. Linnakodanik võis seda ilmselt endale rohkem lubada, kuigi ka talumehed saatsid usinasti lapsi linna õppima.
Missugune linn oli eestiaegne Rakvere?
Väike euroopalik linnake. Nagu ütlevad vanaprouad: nett. Niisuguse peenikese olekuga.
Missugune oli linlase mentaliteet?
Linnakodaniku mentaliteet oli pisut alalhoidlik. Ega ärisidki ei asutatud suure riski peale. Ta pidi oma pere ja lapsed toitma, oma maja ülal pidama. Mänguri stiili kindlasti ei olnud.
Milline oli Rakvere seltskond?
Laulukoore oli, seltse oli. Tooniandev oli näitlejate selts. Väga palju korraldati tuluõhtuid, näiteks Rakvere teatri rajamiseks ja paljudeks muudeks puhkudeks. Kui oli millekski raha tarvis, ei mindud kätt väristama, korraldati mingi pidu selle heaks.
Linn oli väike, kõik tundsid kõiki. Oli suur kogukondlik suhtlemine ja sotsiaalne kontroll oli tugev. Vanaprouad näiteks ei kiitnud heaks, et noor kirikuõpetaja Pallon käis tennist mängimas, seda ei peetud kirikuõpetajale sobivaks. Ka ei kiitnud nad heaks, et neiud käisid kirikus vaid kena kirikuõpetaja pärast. Üldiselt oli inimestes eneseväärikust.
Kas võib rääkida Rakvere väikekodanlikkusest?
Seda mõistet saab tõlgendada mitmeti, aga mina nii ei arva. Vanad inimesed ütlevad: kodanlisel ajal, see märgib riigikorda. Eestiaegne Rakvere kodanik polnud väikekodanlik selles mõttes, et poleks teadnud millestki peale sohvapadja tikkimise või elanud uimast vaikset elu.
Oli aktiivne seltsitegevus, Rahvaaias peeti pidusid, linnas oli palju õpetajatest intelligentsi.
Milles on ajastu hõng kõige ehedam?
Ajalehtedes ja ajakirjades. Vaatan siin Mareteid, 1940. aasta tellijatele pakutakse soodustusi. See on oktoobrikuu. Baasid olid juba sees. Samas oli Rakveres teatri ehitus lõpetamisel, Pauluse kirik oli sisse õnnistamata. Praegu mõtled, millised ajad olid tulekul, mida seal enam tellid…
<!––>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Uudised
Rakvere linnakodaniku muuseum ja Eesti aeg (VT)
Muuseum tutvustab Eesti aega
Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi juhataja Mai Karjus arvab, et rakverlane on ikka olnud alalhoidlik ja edasipüüdlik.
Kuidas linnakodanik tähistab Rakvere juubelit?
Linnakodanik on see kõige tähtsam. Temata linna polekski.
Meie siin muuseumis seame praegu sisse eestiaegset tuba, täpsemalt söögituba. Sellesse kuuluvad ümmargune laud toolidega, sohva, puhvetkapp nõude ja isetehtud napside karahvinidega, samuti klaver, pildid seinal ja pelargoon aknal. Kindlasti narmastega lamp.
Meil on väljas kuulsa Rakvere tuntud mööbelsepa Sandbergi tehtud laud ja toolid.
Eestiaegset linnakodaniku tuba sisustav Mai Karjus leiab häid pidepunkte ajastu kohta ka ajakirjast Maret.
Eestiaegse toa jaoks on praegu ülim aeg, sest on veel vanaprouasid, keda tuba võib-olla inspireerib rääkima selleaegsest elust ja täiendama väljapanekut mõne esemega. Eriti tore oleks, kui nad oma mälestusi kirja paneks.
Mis iseloomustab Rakvere linnakodanikku läbi aegade?
Eks ta oli esialgu maalt linna tulnud matsirahvas, kes tuli linna vabaks saama. Linnakodanik oli ehk pisut edasipüüdlikum. Linnakene oli tilluke, paljuke neid eestlastest linnakodanikke oli.
Tollasel inimesel ei tulnud midagi kergelt, aga pühapäeva nad pühitsesid. See hoidis neid vormis. Praegu on pühapäev rohkem koristamise ja telerivaatamise päev.
Kuidas linlane lõbutses?
Linnas oli mitu seltsimaja, peeti karnevale. Peod polnud just lausa frivoolsed, aga ka mitte kammitsetud, üsna lustakad. Suviti olid tuletõrjeaias rehitsetud teed ja pügatud puud, seal käidi kontsertidel. Rahvaaias tehti ka sporti.
Kuidas oli reisimisega?
Palju käidi Euroopa-reisidel, kes käis pulmareisil Soomes või Itaalias. Elus tehti mõned reisid, just mingil eriti tähtsal puhul. Sageli saadeti gümnaasiumilõpetajad mõneks päevaks välismaareisile. Linnakodanik võis seda ilmselt endale rohkem lubada, kuigi ka talumehed saatsid usinasti lapsi linna õppima.
Missugune linn oli eestiaegne Rakvere?
Väike euroopalik linnake. Nagu ütlevad vanaprouad: nett. Niisuguse peenikese olekuga.
Missugune oli linlase mentaliteet?
Linnakodaniku mentaliteet oli pisut alalhoidlik. Ega ärisidki ei asutatud suure riski peale. Ta pidi oma pere ja lapsed toitma, oma maja ülal pidama. Mänguri stiili kindlasti ei olnud.
Milline oli Rakvere seltskond?
Laulukoore oli, seltse oli. Tooniandev oli näitlejate selts. Väga palju korraldati tuluõhtuid, näiteks Rakvere teatri rajamiseks ja paljudeks muudeks puhkudeks. Kui oli millekski raha tarvis, ei mindud kätt väristama, korraldati mingi pidu selle heaks.
Linn oli väike, kõik tundsid kõiki. Oli suur kogukondlik suhtlemine ja sotsiaalne kontroll oli tugev. Vanaprouad näiteks ei kiitnud heaks, et noor kirikuõpetaja Pallon käis tennist mängimas, seda ei peetud kirikuõpetajale sobivaks. Ka ei kiitnud nad heaks, et neiud käisid kirikus vaid kena kirikuõpetaja pärast. Üldiselt oli inimestes eneseväärikust.
Kas võib rääkida Rakvere väikekodanlikkusest?
Seda mõistet saab tõlgendada mitmeti, aga mina nii ei arva. Vanad inimesed ütlevad: kodanlisel ajal, see märgib riigikorda. Eestiaegne Rakvere kodanik polnud väikekodanlik selles mõttes, et poleks teadnud millestki peale sohvapadja tikkimise või elanud uimast vaikset elu.
Oli aktiivne seltsitegevus, Rahvaaias peeti pidusid, linnas oli palju õpetajatest intelligentsi.
Milles on ajastu hõng kõige ehedam?
Ajalehtedes ja ajakirjades. Vaatan siin Mareteid, 1940. aasta tellijatele pakutakse soodustusi. See on oktoobrikuu. Baasid olid juba sees. Samas oli Rakveres teatri ehitus lõpetamisel, Pauluse kirik oli sisse õnnistamata. Praegu mõtled, millised ajad olid tulekul, mida seal enam tellid…
<!––>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee