Eesti suurim keemiatööstuskontsern Viru Keemia Grupp (VKG) sõlmis
ametiühinguga 3,5 miljoni kroonise kollektiivlepingu, milles on palju
soodustusi, mida töölepinguseadus ette ei näe.
VKG juhatuse esimehe Janek Parkmani sõnul peaks edaspidi kollektiivleping muutuma dokumendiks, mis on rohkem mõeldud töötajate ning tööandjate mitterahaliste suhete reguleerimiseks, nagu näiteks ühised abinõud töödistsipliini ja töökeskkonna parandamiseks, vastastikune infovahetus jne.
“Rahalised suhted peaksid olema siiski kaetud töölepinguga ning kajastuma
töötasus – aasta alguses toimunud palgatõus on selle hea kinnitus,” ütles
Parkman.
Tema sõnul ei reguleeri kollektiivleping palgaküsimusi. “Need konkreetsed
numbrid lepitakse eraldi kokku. Sellele vaatamata on erinevateks rahalistekssoodustusteks ette nähtud 3,5 mln. krooni aastas,” lisas Parkman.
Tema kinnitusel on alates selle aasta 1. veebruarist tõusnud VKG
tütarettevõtetes töötavate inimeste palgad keskmiselt 7,5%.
Kohtla-Järve keemikute ametiühingu juhatuse liikme Vello Pärnitsa sõnul
läheb kõige rohkem raha puhkusekompensatsioonideks. “Selleks kasutatakse aastas umbes 2 mln. krooni,” ütles Pärnits.
Töötajad saavad lisaks töölepinguseadusega ette nähtud puhkuserahale ka
kollektiivlepinguga määratud ühekordset puhkusetoetust. Sõltuvalt
tööstaazist võib see summa ulatuda kuni 3600 kroonini.
Samuti makstakse lisatasu töö eest õhtusel ajal ning öösiti. Vahetuses
töötades kella 16.00 kuni 22.00 maksab VKG töötajale lisatasu 15%
tunnipalgast. Öises vahetuses töötades kella 22.00 kuni 08.00 hommikul
makstakse lisatasu 30%.
Töötaja suunamisel osaliselt tasustatavale puhkusele makstakse talle 70%
riigis kehtivast miinimumpalgast.
Lisaks 1200-kroonisele sünnitoetusele võimaldatakse emale lisapuhkepäev, mis tasustatakse keskmise päevapalgaga.
Kuigi kollektiivlepingu tingimused laienevad ainult ametiühingu liikmetele,
on VKG juhtkonnal õigus laiendada kollektiivlepinguga ettenähtud
lisasoodustusi kõigile töötajatele. “VKG juhatus nii ka otsustas.
Kohtla-Järve keemikute ametiühinguga sõlmitud kollektiivleping laieneb
kõigile VKG töötajatele,” kinnitas Parkman.
Pärnitsa sõnul on kollektiivleping vajalik ka seepärast, et VKG äritegevus
sõltub otseselt trendidest maailmaturul, samuti nafta hinnast ning dollari
kursist. Seetõttu on kohati tunda ka mõningast ebakindlust, mida
kollektiivleping peaks vähendama, lisas Pärnits.
Kohtla-Järve keemikute ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingu maht on 3,5 mln. krooni.
Kollektiivleping ning selles sisalduvad soodustused jõustusid 1. juunil 2002
ning lõpevad 31. mail 2003.
VKG on Eesti suurim keemiatööstuskontsern, mis annab tööd 1115 Ida-Virumaa elanikule.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VKG sõlmis ametiühinguga kollektiivlepingu
Eesti suurim keemiatööstuskontsern Viru Keemia Grupp (VKG) sõlmis
ametiühinguga 3,5 miljoni kroonise kollektiivlepingu, milles on palju
soodustusi, mida töölepinguseadus ette ei näe.
VKG juhatuse esimehe Janek Parkmani sõnul peaks edaspidi kollektiivleping muutuma dokumendiks, mis on rohkem mõeldud töötajate ning tööandjate mitterahaliste suhete reguleerimiseks, nagu näiteks ühised abinõud töödistsipliini ja töökeskkonna parandamiseks, vastastikune infovahetus jne.
“Rahalised suhted peaksid olema siiski kaetud töölepinguga ning kajastuma
töötasus – aasta alguses toimunud palgatõus on selle hea kinnitus,” ütles
Parkman.
Tema sõnul ei reguleeri kollektiivleping palgaküsimusi. “Need konkreetsed
numbrid lepitakse eraldi kokku. Sellele vaatamata on erinevateks rahalistekssoodustusteks ette nähtud 3,5 mln. krooni aastas,” lisas Parkman.
Tema kinnitusel on alates selle aasta 1. veebruarist tõusnud VKG
tütarettevõtetes töötavate inimeste palgad keskmiselt 7,5%.
Kohtla-Järve keemikute ametiühingu juhatuse liikme Vello Pärnitsa sõnul
läheb kõige rohkem raha puhkusekompensatsioonideks. “Selleks kasutatakse aastas umbes 2 mln. krooni,” ütles Pärnits.
Töötajad saavad lisaks töölepinguseadusega ette nähtud puhkuserahale ka
kollektiivlepinguga määratud ühekordset puhkusetoetust. Sõltuvalt
tööstaazist võib see summa ulatuda kuni 3600 kroonini.
Samuti makstakse lisatasu töö eest õhtusel ajal ning öösiti. Vahetuses
töötades kella 16.00 kuni 22.00 maksab VKG töötajale lisatasu 15%
tunnipalgast. Öises vahetuses töötades kella 22.00 kuni 08.00 hommikul
makstakse lisatasu 30%.
Töötaja suunamisel osaliselt tasustatavale puhkusele makstakse talle 70%
riigis kehtivast miinimumpalgast.
Lisaks 1200-kroonisele sünnitoetusele võimaldatakse emale lisapuhkepäev, mis tasustatakse keskmise päevapalgaga.
Kuigi kollektiivlepingu tingimused laienevad ainult ametiühingu liikmetele,
on VKG juhtkonnal õigus laiendada kollektiivlepinguga ettenähtud
lisasoodustusi kõigile töötajatele. “VKG juhatus nii ka otsustas.
Kohtla-Järve keemikute ametiühinguga sõlmitud kollektiivleping laieneb
kõigile VKG töötajatele,” kinnitas Parkman.
Pärnitsa sõnul on kollektiivleping vajalik ka seepärast, et VKG äritegevus
sõltub otseselt trendidest maailmaturul, samuti nafta hinnast ning dollari
kursist. Seetõttu on kohati tunda ka mõningast ebakindlust, mida
kollektiivleping peaks vähendama, lisas Pärnits.
Kohtla-Järve keemikute ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingu maht on 3,5 mln. krooni.
Kollektiivleping ning selles sisalduvad soodustused jõustusid 1. juunil 2002
ning lõpevad 31. mail 2003.
VKG on Eesti suurim keemiatööstuskontsern, mis annab tööd 1115 Ida-Virumaa elanikule.