Kohtla mõisa mainitakse esmakordselt 1419. aastal ja see on vanimaks pidevalt eksisteerinud mõisaks kogu Jõhvi kihelkonnas. Mõis rajati arvatavasti 15.saj. algul selleks, et paremini majandada Lodede ulatuslikke maavaldusi. Pärast nende maade tükeldamist üksikute pärijate vahel tekkisid uued mõisad Kukrusele ja Eredale ning Kohtla kaotas oma esialgse tähtsuse.
Tõenäoliselt rajati mõis Kohtla nimelise väikeküla asemele, mis ulatub tõenäoliselt muinasaega välja. Tegemist võib olla ka kunagise Eesti vanema suurmajapidamise ehk “mõisaga”.
1419-1678.a-l kuulus Kohtla mõisale ainult pool Odrisi külast.
1549.a-l mainitakse Kohtla omanikuna Edise lossi valdajat ja Jõhvi kiriku patrooni Otto Tuuvet. Millal ta mõisa ostis, ei ole täpselt teada.1553.a.-l müüs ta selle edasi Johan Brackelile.
Ühel keskaegsel kaardil kannab Kohtla isegi nime Brakelshof (Brakeli mõis). Jürgen Anthoni Brackel, kes 1678.a.-l mõisale teise poole Odrisi külast tagasi ostis, langes ise hiljem Põhjasõjas. Tema lesk Louise Margaretha asus elama Tartusse, kus abiellus uuesti ja müüs tühjana seisva ning osaliselt panditud maadega mõisa 1728.a-l Carl Gustav Stahlile. 1745.a-l vahetas Stahl Kohtla mõisa Tartumaal asuva Äksi mõisa vastu ja
vahetusega kaasnesid kõik perekonnamõisaga seotud õigused näiteks matusepaik ja loozh Jõhvi kirikus.
Uueks omanikuks saanud Äksi mõisa omanik Conrad Adolf Freytag Loringhaven ei jäänud kohale aga kauaks ja 1750.a-l ostis mõisa talt 13000 riigitaalri eest Otto Magnus Stackelberg.
See oli mõisnik, kes tuli siia 1731.a-l ja hakkas kokku ostma kohalikke mõisaid (1763.a-l ka Ereda) ja tema poeg Magnus juunior sai 1775.a-l tänutäheks aktiivse diplomaatilise tegevuse eest krahvitiitli.
Kuna Stackelbergide ulatuslike valduste peamõis asus Püssis, hakkas Kohtla rahvas teda nüüdsest suupärasemalt kutsuma lihtsalt “Püssi krahviks”.
Edaspidi tuli Kohtlal leppida kõrvalmõisa staatusega, mida omanik heal juhul kord või paar aastas külastas. Stackelbergidele kuulus mõis Eesti Vabariigi maareformini.
1921.a.-l jagati mõisa maad kruntideks ja endise mõisa keskusesse hakkas tasapisi kujunema asula.
Seoses õlitööstuse rajamisega Roodu-Nõmmele 1931.a-l ja põlevkivikaevanduse avamisega 1937.a-l kiirenes asula kasv tunduvalt ja 1945.a. moodustati iseseisev Kohtla alev.
Endine mõisahoone, milles 1933-1941 asus Kohtla kool, põletati 12.augustil 1941.a-l nõukogudelaste poolt nagu ka suurem osa Kohtla-Nõmmest. Mõisa park on vähemasti mingil kujul siiski tänaseni säilinud.
Arthur Ruusmaa, kasutatud Kohtla ajalooringi materjale bukletist Kohtla-750.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kohtla mõis
Kohtla mõisa mainitakse esmakordselt 1419. aastal ja see on vanimaks pidevalt eksisteerinud mõisaks kogu Jõhvi kihelkonnas. Mõis rajati arvatavasti 15.saj. algul selleks, et paremini majandada Lodede ulatuslikke maavaldusi. Pärast nende maade tükeldamist üksikute pärijate vahel tekkisid uued mõisad Kukrusele ja Eredale ning Kohtla kaotas oma esialgse tähtsuse.
Tõenäoliselt rajati mõis Kohtla nimelise väikeküla asemele, mis ulatub tõenäoliselt muinasaega välja. Tegemist võib olla ka kunagise Eesti vanema suurmajapidamise ehk “mõisaga”.
1419-1678.a-l kuulus Kohtla mõisale ainult pool Odrisi külast.
1549.a-l mainitakse Kohtla omanikuna Edise lossi valdajat ja Jõhvi kiriku patrooni Otto Tuuvet. Millal ta mõisa ostis, ei ole täpselt teada.1553.a.-l müüs ta selle edasi Johan Brackelile.
Ühel keskaegsel kaardil kannab Kohtla isegi nime Brakelshof (Brakeli mõis). Jürgen Anthoni Brackel, kes 1678.a.-l mõisale teise poole Odrisi külast tagasi ostis, langes ise hiljem Põhjasõjas. Tema lesk Louise Margaretha asus elama Tartusse, kus abiellus uuesti ja müüs tühjana seisva ning osaliselt panditud maadega mõisa 1728.a-l Carl Gustav Stahlile. 1745.a-l vahetas Stahl Kohtla mõisa Tartumaal asuva Äksi mõisa vastu ja
vahetusega kaasnesid kõik perekonnamõisaga seotud õigused näiteks matusepaik ja loozh Jõhvi kirikus.
Uueks omanikuks saanud Äksi mõisa omanik Conrad Adolf Freytag Loringhaven ei jäänud kohale aga kauaks ja 1750.a-l ostis mõisa talt 13000 riigitaalri eest Otto Magnus Stackelberg.
See oli mõisnik, kes tuli siia 1731.a-l ja hakkas kokku ostma kohalikke mõisaid (1763.a-l ka Ereda) ja tema poeg Magnus juunior sai 1775.a-l tänutäheks aktiivse diplomaatilise tegevuse eest krahvitiitli.
Kuna Stackelbergide ulatuslike valduste peamõis asus Püssis, hakkas Kohtla rahvas teda nüüdsest suupärasemalt kutsuma lihtsalt “Püssi krahviks”.
Edaspidi tuli Kohtlal leppida kõrvalmõisa staatusega, mida omanik heal juhul kord või paar aastas külastas. Stackelbergidele kuulus mõis Eesti Vabariigi maareformini.
1921.a.-l jagati mõisa maad kruntideks ja endise mõisa keskusesse hakkas tasapisi kujunema asula.
Seoses õlitööstuse rajamisega Roodu-Nõmmele 1931.a-l ja põlevkivikaevanduse avamisega 1937.a-l kiirenes asula kasv tunduvalt ja 1945.a. moodustati iseseisev Kohtla alev.
Endine mõisahoone, milles 1933-1941 asus Kohtla kool, põletati 12.augustil 1941.a-l nõukogudelaste poolt nagu ka suurem osa Kohtla-Nõmmest. Mõisa park on vähemasti mingil kujul siiski tänaseni säilinud.
Arthur Ruusmaa, kasutatud Kohtla ajalooringi materjale bukletist Kohtla-750.