Kukruse kaevandusasula. Siin hakati 1916. aastal algelisel viisil põlevkivi kaevandama. Tõeline kaevandus alustas tööd 1920. aastal. Pärast mõningaid seisakuid töötas see kuni põlevkivivarude lõppemiseni ja järgneva sulgemiseni 1967. aastal. Põrast Teist maailmasõda toodi maa alt võlja üle 21 miljoni tonni põlevkivi.
Asula esimene elamu ehitati 1921. aastal. Pärast kaevanduse taaskäivitamist sõjajärgsetel aastatel hoogustus ka ehitustegevus. 1950. aastal sai Kukruse alevi õigused, 1959. aastal aga liideti Kohtla-Järve linnaga. Kohtla-Järve linnaosaks on Kukruse tänaseni.
Kukruse kaevanduse aherainemägi on pealt tasandatud, haljastatud ja tipp kujundatud vaateplatsiks.
Kukruse nimest (endisaegne saksa-keelne nimekuju oli Kuckers) on tuletatud põlevkivi mineraloogiline nimetus kukersiit, sideaine kukermiit ja endisaegne populaarne kattelakk kukersool.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kukruse kaevandusasula
Kukruse kaevandusasula. Siin hakati 1916. aastal algelisel viisil põlevkivi kaevandama. Tõeline kaevandus alustas tööd 1920. aastal. Pärast mõningaid seisakuid töötas see kuni põlevkivivarude lõppemiseni ja järgneva sulgemiseni 1967. aastal. Põrast Teist maailmasõda toodi maa alt võlja üle 21 miljoni tonni põlevkivi.
Asula esimene elamu ehitati 1921. aastal. Pärast kaevanduse taaskäivitamist sõjajärgsetel aastatel hoogustus ka ehitustegevus. 1950. aastal sai Kukruse alevi õigused, 1959. aastal aga liideti Kohtla-Järve linnaga. Kohtla-Järve linnaosaks on Kukruse tänaseni.
Kukruse kaevanduse aherainemägi on pealt tasandatud, haljastatud ja tipp kujundatud vaateplatsiks.
Kukruse nimest (endisaegne saksa-keelne nimekuju oli Kuckers) on tuletatud põlevkivi mineraloogiline nimetus kukersiit, sideaine kukermiit ja endisaegne populaarne kattelakk kukersool.