Soomlased otsivad meie merest miine
Miinilaeva Kampela komandör Ari Rantanen seisab nn naismadrus robot Linda kõrval. |
Komandör Ari Rantaneni juhitud miinilaev Kampela jõuab päevas uurida umbes 80 hektarit merd Virumaa rannikul, aga selleks, et meri lõplikult miinivabaks saaks, võib kuluda terve inimpõlv.
Loksa sadamavaht rääkis kolmapäeva õhtupoolikul: “Ma hommikul ikka vaatasin, et mitte ei saa aru, mis asi see merele läheb. Pole nagu kaubaalus, kalalaev ammugi.”
Igal argipäeva hommikul kell seitse siirdub Loksa sadamast merele väike miiniotsija Kampela. Mastis Eesti ja Soome lipp sõbralikult kõrvuti. Kuidagi veider on laeva siluett tõesti. Kõige enam meenutab ta Vormsi ja mandri vahel kurseerivat praami.
Sellele prototüübile on Soomes igat masti ülesandeid jagunud. Algselt ta ongi kaubalaev. Võib vedada autosid. Miiniotsijaks sobib samuti.
Miine jagub mitmele otsimisrühmale
Et Teise maailmasõja tuhinas ei hoidnud suurriigid miinide pealt kokku, siis ulatub praegu uurimist vajav ala 30 kilomeetrit Loksa sadamast nii itta kui ka läände. Kokku on miiniderohke ala suurus ligi 1500 ruutkilomeetrit.
Kampela suutis sellest kolmapäeval läbi uurida kahe kilomeetri pikkuse ja umbes 400 meetri laiuse piirkonna. Leiti üks miiniankur ja määrati ühe laevavraki asukoht. Laeval olev tehnika on nii tundlik, et arvuti väljatrükil on ka kalatraalide veetud jooned merepõhjas selgelt näha.
Soomlastel saun merel kaasas
Komandör Ari Rantanen patsutab kõige mürakamat tekiehitist ja sõnab napilt:”Sauna.”
Loomulikult saun – soomlased ju kõva sauna- ja suusarahvas. Tõsi, suuski silma ei hakanud.
Saunast ahtri poole jääb arvutiruum. Lõviosa ruumist võtab enese alla selline tipptehnoloogia, mida isegi pildistada ei tohi. Vööris on ulualune laeva ainsale naisliikmele Lindale.
Linda on kollane, tünnakas ja tegutseb vee all. Linda on autonoomne robot, kes sukeldub leitud objekte lähemalt uurima. “Noh, ujuvad alused on ju kõik naissoost,” selgitab Ari Rantanen roboti nime päritolu.
Päris ahtris külitab mingi raketisarnane asjandus. “See sond ujub laeva sabas ja on põhjast umbes 10 meetri kõrgusel. Tavalisest kajaloodist erineb ta selle poolest, et uurib merd enese külgedel. Tema annabki pildi laevale,” selgitab komandör Rantanen.
Kui midagi kahtlast leitakse, läheb leidu uurima Linda. Kui tegemist on miiniga, läheb pärast Lindat alla sukelduja, kes paigaldab lõhkelaengu ja nii see miin kahjutuks tehaksegi.
Meremiinid on julmad relvad. Kasutusel on nad juba peaaegu 150 aastat – Krimmi sõjast saadik. Ari Rantanen teab öelda, et laeva jaoks on ohtlik ala ka kolmesaja meetri kaugusel miiniplahvatusest. Kõigele elavale võib suure miini plahvatus teha otsa peale kuni kilomeetri kaugusel.
“Siin on märksa hõlpsam tegutseda kui Soomes. Teil on hästi tasase põhjaga meri,” rääkis komandör. Sellel retkel on Soome mereväelaste ülesanne miinid leida ja nende asukoht võimalikult täpselt määrata. Meeskonnalt nende kahjutuks tegemist ei ole tellitud.
Kampela meeskonna Eesti-retk ei koosne ainult merel loksumisest.
Täna kavatseb kõik see mees minna Tallinna Raekoja platsile Eurovisiooni lõppkontserti jälgima. “Noh, ei tea, meil on seal alati nii halvasti läinud,” jääb Ari Rantanen Soome võistluslaulule edu ennustamisel ettevaatlikuks.
Kampela seekordne missioon lõppeb 30. mail.
Indrek Silver Einberg
indrek@virumaateataja.ee
Loe artiklit Virumaa Teatajast!
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Soomlased otsivad meie merest miine
Soomlased otsivad meie merest miine
Miinilaeva Kampela komandör Ari Rantanen seisab nn naismadrus robot Linda kõrval.
Komandör Ari Rantaneni juhitud miinilaev Kampela jõuab päevas uurida umbes 80 hektarit merd Virumaa rannikul, aga selleks, et meri lõplikult miinivabaks saaks, võib kuluda terve inimpõlv.
Loksa sadamavaht rääkis kolmapäeva õhtupoolikul: “Ma hommikul ikka vaatasin, et mitte ei saa aru, mis asi see merele läheb. Pole nagu kaubaalus, kalalaev ammugi.”
Igal argipäeva hommikul kell seitse siirdub Loksa sadamast merele väike miiniotsija Kampela. Mastis Eesti ja Soome lipp sõbralikult kõrvuti. Kuidagi veider on laeva siluett tõesti. Kõige enam meenutab ta Vormsi ja mandri vahel kurseerivat praami.
Sellele prototüübile on Soomes igat masti ülesandeid jagunud. Algselt ta ongi kaubalaev. Võib vedada autosid. Miiniotsijaks sobib samuti.
Miine jagub mitmele otsimisrühmale
Et Teise maailmasõja tuhinas ei hoidnud suurriigid miinide pealt kokku, siis ulatub praegu uurimist vajav ala 30 kilomeetrit Loksa sadamast nii itta kui ka läände. Kokku on miiniderohke ala suurus ligi 1500 ruutkilomeetrit.
Kampela suutis sellest kolmapäeval läbi uurida kahe kilomeetri pikkuse ja umbes 400 meetri laiuse piirkonna. Leiti üks miiniankur ja määrati ühe laevavraki asukoht. Laeval olev tehnika on nii tundlik, et arvuti väljatrükil on ka kalatraalide veetud jooned merepõhjas selgelt näha.
Soomlastel saun merel kaasas
Komandör Ari Rantanen patsutab kõige mürakamat tekiehitist ja sõnab napilt:”Sauna.”
Loomulikult saun – soomlased ju kõva sauna- ja suusarahvas. Tõsi, suuski silma ei hakanud.
Saunast ahtri poole jääb arvutiruum. Lõviosa ruumist võtab enese alla selline tipptehnoloogia, mida isegi pildistada ei tohi. Vööris on ulualune laeva ainsale naisliikmele Lindale.
Linda on kollane, tünnakas ja tegutseb vee all. Linda on autonoomne robot, kes sukeldub leitud objekte lähemalt uurima. “Noh, ujuvad alused on ju kõik naissoost,” selgitab Ari Rantanen roboti nime päritolu.
Päris ahtris külitab mingi raketisarnane asjandus. “See sond ujub laeva sabas ja on põhjast umbes 10 meetri kõrgusel. Tavalisest kajaloodist erineb ta selle poolest, et uurib merd enese külgedel. Tema annabki pildi laevale,” selgitab komandör Rantanen.
Kui midagi kahtlast leitakse, läheb leidu uurima Linda. Kui tegemist on miiniga, läheb pärast Lindat alla sukelduja, kes paigaldab lõhkelaengu ja nii see miin kahjutuks tehaksegi.
Meremiinid on julmad relvad. Kasutusel on nad juba peaaegu 150 aastat – Krimmi sõjast saadik. Ari Rantanen teab öelda, et laeva jaoks on ohtlik ala ka kolmesaja meetri kaugusel miiniplahvatusest. Kõigele elavale võib suure miini plahvatus teha otsa peale kuni kilomeetri kaugusel.
“Siin on märksa hõlpsam tegutseda kui Soomes. Teil on hästi tasase põhjaga meri,” rääkis komandör. Sellel retkel on Soome mereväelaste ülesanne miinid leida ja nende asukoht võimalikult täpselt määrata. Meeskonnalt nende kahjutuks tegemist ei ole tellitud.
Kampela meeskonna Eesti-retk ei koosne ainult merel loksumisest.
Täna kavatseb kõik see mees minna Tallinna Raekoja platsile Eurovisiooni lõppkontserti jälgima. “Noh, ei tea, meil on seal alati nii halvasti läinud,” jääb Ari Rantanen Soome võistluslaulule edu ennustamisel ettevaatlikuks.
Kampela seekordne missioon lõppeb 30. mail.
Indrek Silver Einberg
indrek@virumaateataja.ee
Loe artiklit Virumaa Teatajast!