Torma kihelkonna ajalugu

TORMA KIHELKONNA AJALUGU

Johannes Hiiemets

Theol. mag. dissertatsioon. Kaitstud veebruaris 1933. Tartu Ülikool

– – – 

SISSEJUHATUS

Käesolevas töös teen katset anda ülevaadet praeguse Torma – Lohusuu ja Avinurme kihelkondade arenemise käigust ajaloo kestel. Vähesed ja puudulikud on materjalid, mida kasutada võime eriti vanemate ajajärkude kohta. Ei ole selles suhtes Torma kihelkond õnnelikum paljudest teistestki, kuid mõndagi leidub Rootsi valitsuse lõpuajast ja Vene ajast. Olen püüdnud seda kõiki kasutada, nii trükis avaldatud, kui ka arhiivides leiduvaid materjale.

Materjalina olen peaasjalikult kasutanud:

• Riigi keskarhiivist:

1. Torma kirikuraamatuid Riigi keskarhiivis (töös üksikasjalikult nimetatud).

2. Ülemkirikueestseisja arhiivi (minu lühendus: Ü.K.E.). See on Tartu-Võru veneaegne Ü.K.E. Arhiiv.

3. Visitatsiooni protokolle 1752 ja 1766 a.

4. Kindralkuberneri arhiivi XII.3. Ja muud, mida töös läemalt tähendanud olen. Minu lühendus – KKA.

• Õpetatud Eesti Seltsist Körberi teateid ja kirjavahetust Torma õpetajatega.

• Torma kiriku arhiivist /Lühend T.K./.

• Avinurme kiriku arhiivi /Lühend A.K./. Koosolekute protokolle, üksikuid doku-mente.

• Palamuse kiriku arhiivis leiduvat “Capstfersches Kirchenbuchi”, alustatud 1688 a.

• Mustvee ap. õigeusu kiriku arhiivist kiriku raamatuid alates 1846 a. ja üksikuid dokumente. (Lühend M.ap.).

• Laiuse-Tähkvere valla arhiivis asuvaid vallakohtu protokolle alates 1823 a. ja üksikuid dokumente.

• Võtikvere valla arhiivis asuvaid kohtuprotokolle ühendatud valdade kohta. Töös lähemalt nimetatud.

• Tartu praosti arhiivi. Töös lähemalt nimetatud.

• Busch`i “Materialien” lhk 544 ja „Ergänzungen“ lhk 922 – „Torma“ all.

• Brüningk´i “Güterurkunden“. Dok. nr-d töös tähendatud.

• “Urkundenbuch”. Dok. nr-d töös tähendatud.

• “Bunge-Toll´i” kogud. Dok. nr-d töös tähendatud.

• Gadebusch´i „Liefländ. Bibliothek” – Eisen`i” all.

• Lief – und Kurländ. Abhandlungen – 1770 a. Väljaanne.

• “Ajalooline ajakiri 1927 a.” ja “Usuteadusl.ajakiri” 3. ja 4. a.

• “Olevik” 1903-1905 ilmunud kirjutised Avinurme ja Lohusuu kohta. Töös üksikasjaliselt tähendatud.

• Narva linnaarhiivist õp. Schmalenberg´i kohta. Narva Saksa Jaani kog. Ameti-talituste raamat 1722 a. ja üksikuid dokumente.

• Riia Riigiarhiivis leiduvaid rootsiaegseid visitatsiooni protokolle (töös lähemalt).

• Hupel „Topogr. Nachrichten“ 1782.III. lhk.328 j.t.

• Bertram-Schultz „Wagien“. 1868.

• Stud. Wichmanni poolt kogutud suusõnalise traditsiooni materjale.

Nende ja ka teiste töös tähendatud materjalide abil püüan anda ülevaadet eelnimetatud kihelkonna ajaloo kohta, olles eeskätt huvitatud rahva usulis-kõlblise ja hariduslise arengu küsimustest, püüdes aga ühtlasi silmas pidada ka majanduslist ja poliitilist elu.

Peale eespool ülesloetud materjalide olen kasutanud ka muid vähemtähtsaid allikaid, mida töös nimetanud olen. Olen püüdnud võimalust mööda allikaid ka ligemalt ära tähendada, kuigi see mõnes suhtes on raskusi teinud. Näiteks on Torma kiriku arhiivis palju üksikuid dokumente ja kaustu, ilma pealkirjadeta ja nummerdamata pakkidesse seotud. Samuti Ülemkiriku eestseisja arhiivis. Sealt tuli tarvisminev materjal välja otsida, aktid ja dokumendid jälle pakkidesse siduda, ilma et võimalust ära näidata, missuguse pealkirja ja N^o all teatud asi asub.

Kontrollijal tuleks toimida nii, nagu ma ise seda tegema pidin: pakkidel tähendatud aastaarvude järele vastavad materjalid üles otsida.

Näit. kui töös esineb aastaarv 1732, siis tuleb selle all märgitud asja otsida pakist, millele tähendatud 1725-1750 a. j.n.e. Suuremalt jaolt on aga võimalus olnud allikaid enam-vähem täpselt ära tähendada.

Käesoleva töö järgmiseks nõrkuseks on, võib-olla, paiguti liig rohke ühekülgse materjali kuhjumine ja segipaiskumine, ilma et mul aja puudusel oleks võimalik olnud tööd küllalt kindla süsteemi järgi läbi viia. (Eriti töö lõpupoole).

Kavatsesin alguses käesoleva töö täiesti ümber töötada, kuna siin esitatu on nii nagu ma seda laialipaisatud materjalidelt esialgselt maha kirjutada suutsin, kuid ajapuudusel pidin sellest loobuma.

Alles käesoleval suvel peasesin ma kaua aega kadunud olnud ja nüüd prof. O. Silla algatusel ülesleitud tähtsate rootsiaegsete visitatsiooni protokollidele juure. Sealt saadud andmed kirjutasin täiendavalt juure.

Need protokollid asuvad praegu Ristiusu arkeoloogia kabinetis, Tartus. On pärit aastatest 1642, 1646, 1647, 1650, 1680 ja 1730 (Vene aegne).

—

SISUKORD

1. TORMA-LOHUSUU JA AVINURME KIHELKONNAD. Aeg enne ristiusu tulekut. Missugune oli eestlaste vaimuelu? /?p=11163

2. RISTIUSU TULEK. Capstvere kirik. Torma kihelkond katoliku usu ajal. Torma kihelkonna kohanimed, külad ja mõisad. Katoliku-aegne Torma kogudus kivikiriku ehitamise ajast. Torma kihelkond usupuhastuse ja vastureformatsiooni ajal. /?p=11164

3. ROOTSI AEG. Kirikute seisukord rootsi-ajal. Torma koguduse rootsiaegsed õpetajad. Koguduse elu rootsi ajal. Mõisade reduktsioonist. Koolitöö algidud. Talurahva olukord sel ajal. Lohusuu kihelkonna tekkimine. /?p=11166

4. PÕHJA SÕDA. Suusõnalist traditsiooni Põhja sõja päevilt. Eesti perekonnanimedest rootsi ajal. Õpetajate sissetulekust rootsi ajal. /?p=11165

5. VENE AJA ALGUS. Õpetajad Veigel ja de Moulin. Kirikute küsimus. Venelaste asumisest Peipsi rannikule. Johann Georg EISEN von SCHWARZENBERG. Eiseni osa haridusolude edenemisel ja kultuuritöös. Mõisa ja külakoolid 1766 aastal. Õpetaja sissetulekutest. Torma köstri palk. Kui suur oli 1775 a. köster-koolmeistri palk. Mõisa koolid 1775 aastal. Õpetaja palk 1775 aastal. Kirikute seisukord õpetaja Eiseni ajal. Üldkultuuriliste algatuste eest võitlejat. /?p=11168

6. PÄRISORJUS. Eiseni mõisted pärisorjusest ja vabadusest Liiwimaal. Talupoegade põgenemise keelust. Laste tapmisest. “Plakat allamatte wastopannemisest”. Talupoegade majanduslikust olukorrast. Pulmadest. Kiriku kari. Mitmesugused eestpalved. “Palwe sõdda ajal”. Korraldused kerjuste suhtes. Kiriklikud teated 1770 a. kohta. Loomakatkust. Õpetaja Eisen kui isik. Franz Gotthilf Friedrich ASWERUS, koguduse õpetaja. Torma kihelkonna olukord sel ajal. Köstrikoolid aastal 1786. Selle aja mõisakoolid. Aswerus rahva õpetajana. Selle aja mõisadest, küladest ja taludest. Mõisade järel olevad külad. Talurahva õigusliku olukorra parandamispüüded. Aswerus majandusliku olukorra tõstmise õhutajana. Asverus ja vöörmündrid. Koguduse ametnikkude majanduslikust olukorrast. Venelastest. Koolidest. Koolid 1822 aastal. Perekonnanimede tekkimine. Koguduste elust-olust 18 sajandi lõpul ja 19nda algul. /?p=11169

7. VENNASTEKOGUDUS TORMA KIHELKONNAS. Torma kog. õp. Eduard Johann ASSMUTH. Assmuth õpetajana. Assmuth ja koolid. Assmuth ja ta ametivennad. Assmuthi vahekord herrnhutlastega. Assmuth kiriku-usklikuna. Assmuthi elukäik Tormas. /?p=11170

8. VENE USU TULEK TORMA KIHELKONDA. Veneusu kirikutest Torma kihelkonnas. Rahvasuu andmeid pärisorjuse ja teoorjuse ajajärgust. Koguduse elust-olust sel ajal. Kooliolud. Mida kõnelevad meile valdade arhiivid. /?p=11171

9. TEOORJUSE KAOTAMINE. Maksumaksjad ja Torma koguduse õpetaja. Venemaale minekust. /?p=11172

10. UUTE KIRIKUTE EHITAMINE. Lohusuu kiriku ehitamine. Mustvee kiriku ehitamine. Mustvee kiriku edespidine käekäik. Teateid Torma koguduse sündmustest. Võitlusi vennastekoguduse palvemaja ümber. Muid sündmusi Torma kihelkonnas sel ajal. Avinurme kiriku ehitamine. Lohusuu püüded iseseisvaks saada. Mõisa omanikud viimastel aegadel. Koguduste olukord viimasel ajal. Teateid ajaloolistest isikutest rahvasuu andmetel. Rahva tervishoidlisest olukorrast sel ajal. 1905. aasta sündmusi. /?p=11173

11. ILMASÕDA JA REVOLUTSIOONI AEG. Kavatsus peipsiäärseid valdu Pihkva või Peterburi kubermanguga liita. Okupatsiooni aeg. Punaste aeg. /?p=11174

12.ISESEISVUMISE AEG. Eesti sõjavägi pidi korra loomiseks kindlat kätt tarvitama. /?p=11175