Esimene katse luua Eesti Vabariiki tehti 1905. aasta sügisel Koeru lähedal Vaali külas.
Eesti Ekspress,07. detsember 2000 11:12
Idee Eesti Vabariigist ei sündinud mitte Tallinnas või Tartus, vaid Järvamaal Koerust paarikümne kilomeetri kaugusel asuvas Vaali külas. Ja aastaarvuks polnud 1917, vaid 1905.
Samal ajal kui linnamehed püüdsid saavutada Eesti autonoomiat Vene riigi koosseisus, hakati Vaali külas Palso talu peremehe ja poepidaja Mart Jürmani ning rätsepmeister Anton Schultsi eestvedamisel tõsimeeli looma Eesti Vabariiki. Tegu polnud harimata veidrikega: Jürman oli Udeva vallakohtu eesistuja ja Koeru põllumeeste seltsi esimees, Schults aga Järvamaa tuntuim rahvaluulekoguja ja osav kõnemees.
Ühe esimese sammuna kavandati läbi viia maareform, mille käigus nõuti Vaali mõisa külge liidetud talumaade tagastamist. Kui mõisnik G. von Wahl keeldus, siis otsustasid maatamahed Schultsiga eesotsas seda ise teha.
Oktoobri lõpul 1905 mõõtsidki nad Tosu talu ta endistes piirides mõisamaast välja. Iga maasaaja pidi alla kirjutama 22 punktist koosnevale lepingule, mis sätestas tema kohustused. Tegemist polnud maa röövimisega, lepingu järgi tuli “rendi ehk ostu hind kokkuleppe teel mõisale tasuda”.
Novembri algul 1905 asusid Vaali tegelased miilitsa- ehk kaitsesalku looma, mille igalt liikmelt võeti vandetõotus. Tõotuse tekst on tähelepanuväärne, kuna seal on Eesti iseseisvumise püüd selgelt sõnastatud: “Tõotame meie, et meie, kui juhtub, et Vabariigi mõte ja püüe üle Eestimaa välja peaks kuulutatud saama, kohe sõjariistad kätte võtame ja vabaduse sõjast osa võtame oma vähemate vendade eest, oma rahva riisujatele ja timukatele kätte tasuma saame ja oma sugurahva vabaduse eest ennem auga surema saame kui võõra rahva ikke all häbiga elama saame.” Vandetõotuse 6. punktis on riigi nimi ka täpselt sõnastatud: “Iga seltsiliikme kohus on ennast ausasti ja viisakalt üleval pidada inimeste ees kui aus Eesti Vabariigi prii sõjamees.”
21 punktist koosnevat vandetõotust ja kõiki teisi salajasi dokumente hoiti Palso talu pööningul, kus toimusid ka koosolekud. Salkade juurde loodi ka naisosakonnad, kes pidid meestele toidu- ja riidevarustust muretsema ja tarbe korral haavatuid abistama.
Eesti Vabariik kuulutatakse välja
Novembri lõpus 1905 kutsuti Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek, kuhu Vaali küla peremehed saatsid Mart Jürmani ja maatamehed Anton Schultsi. Vaadete erinevus ei seganud kahe mehe koostööd. “Nüüd töötame peremees ja maatamees käsikäes, sest meie oleme ühise asja eest väljas ja meil on ühine vaenlane võita,” ütles Jürman.
Vaali meeste ühine eesmärk oli mõisnike ülevõimu kaotamine, Vene võimu kukutamine ja vaba Eesti loomine. Paraku piirdus Tartu koosolek vaid ägedate kõnede ja üldsõnaliste otsustega. Koosoleku lõppedes küsisid rahulolematud Vaali esindajad Gotlieb Asti, Hans Pöögelmanni jt käest nõu, mida nad maale tagasi minnes peavad ette võtma. Kuulanud veidi, ulatasid Vaali mehed nõuandjaile paberipoogna miilitsasalkade vandetõotusega, öeldes, et neil juba rahvas organiseeritud. Tartu meeste näod muutusid pärast lugemist väga tõsiseks. “Meie näeme, et teie rohkem olete teinud, kui seda keegi uskuda võis. Meie ei mõista teile enam mingit nõu anda,” kostsid tartlased.
Kui saadikud Tartust koju tagasi jõudsid, otsustati: kui Tartus ega Tallinnas Eesti vabariiki välja ei kuulutata, siis tuleb neil seda ise teha. Detsembri algul 1905 kuulutatigi Vaalis Eesti Vabariik välja. Koostati põhiseadus, mis käsitles vabariigi miilitsaväge, kohut, kooli jm. Vabariigi juhiks oli ette nähtud president. Vaali juhid uskusid, et uus Vene riigikord tunnustab koosolekutel nõutud rahvaste enesemääramise õigust ja annab eesti rahvale õiguse asutada iseseisev vabariik. Muidugi oli see naiivne lootus.
Iseseisvus lõppeb veresaunaga
22. detsembri õhtul saabus Koerusse madrustest koosnev karistussalk mitshman Izmailovi juhtimisel. Jõululaupäeva varahommikul arreteeriti Anton Schults ning seejärel sõitsid karistajad Palso talu piirama. Kella kuue paiku hommikul kuulsid talu elanikud ukse taga ägedat kloppimist ning mõne hetke pärast avati maja pihta maruline püssituli. Vastupanu oli lootusetu ning Jürmanid andsid alla.
Jürman ning tema pojad Voldemar ja August viidi Koerusse ülekuulamisele. Tegelikult ülekuulamist ega kohut ei toimunudki, Vaali vabariigi loojad mõisteti kohe surma.
Veel samal päeval viidi surmamõistetud Mart ja Voldemar Jürman, Anton Schults ja Johan Stamm mahalaskmisele. Koeru külje all Aruküla tee ääres pidi hukatama ka Jürmani noorem poeg August, kuid talle kui alaealisele siiski halastati. August Jürmanist (1937. aastast Jürima) sai hiljem Eesti Vabariigi siseminister ja Riigikogu liige.
1935. aastal püstitati Koerus Vaali ohvrite mälestuseks monument tekstiga: “A. 1905 Eesti Vabariigi asutamise mõtte eest Koerus langenuile”. Nende tähtsust Eesti iseseisvumises aga ei tahetud tunnustada. Näiteks Eduard Laaman oma raamatus “Eesti iseseisvuse sünd” (1936) mainib Vaali vabariigi kohta üleolevalt üksnes seda, et “1905. a. jõulu aegu karistussalgad Koeru pool ühe nõrga aruga rätsepa maha lasksid”. Tundmatutele maameestele ei saanud ju anda Eesti Vabariigi idee au. Konstantin Pätsi ülistajale Laamanile oli oluline hoopis see, et esimese eelnõu Eesti autonoomia kohta koostasid Päts, Jaan Teemant, Otto Strandman jt – turvalises Šveitsis, kuhu karistussalklaste käed ei ulatunud.
Pekka Erelt
xxx
Endise Palsu talu asemele laseb Mart Jürmani poeg, 1905. aastal alaealisena mahalaskmisest pääsenud August Jürman 1931. aastal oma ministripalga eest ehitada uhke kahekorruselise eluhoone. Foto: Kaarel Aluoja
Vaalis sündis vabariik(1) Järva Teataja, 07.07.2005 00:01 Kaarel Aluoja
Eesti Vabariik sündis esimest korda juba 1905. aastal, seda Järvamaal Koeru kihelkonnas Vaalis. Selle mahasurumine lõppes veres.
Sada aastat tagasi valitsesid Vene tsaaririigis ärevad meeleolud: 1904. aastal alanud rohkete inimkaotustega Vene–Jaapani sõda; tehasetööliste ja nekrutite väljaastumised ning Verine pühapäev Peterburis; rahutused kogu suurriigis. Aeg oli nii–öelda revolutsiooniline.
Ärevad meeleolud kandusid ka Eestisse
Neist meeleoludest ei jäänud kõrvale ka Eesti, mis ägas venestuspoliitika, mõisnike omavoli ja kiriku sekkumatuse käes.
Streigid olid ka Tallinna tehastes, Uuel turul peetud tööliskoosoleku tulistamises hukkus 94 inimest. Tallinnas loodi Venemaa Sotsiaaldemok-raatliku Töölispartei (VSDTP) kohalik komitee.
Detsembris kogunes Tartusse koosolekule ligi 1000 rahvaasemikku, teiste seas Jaan Tõnisson ja Jaak Teemant.
Kuid rahvusliku iseteadvuse kasvu ei täheldatud sugugi üksnes linnades. Järsult suurenes kõikvõimalik seltsitegevus eesotsas põllumeeste ja karskusseltsidega üle kogu maa.
Üha rohkem oli rahvakoosolekuid, mida algul peideti seltsitegevuse taha, hiljem kutsuti kokku luba küsimata, et arutada maa– ja muid olulisi küsimusi.
Õiguste taganõudmine, mõte ajada asju oma rahvaga eesotsas kandus ärksamate peade abil ka Järvamaale, kus uutele tuultele olid kõige vastuvõtlikumad Koeru kihelkonna Vaali ja Päinurme kandi mehed. Vaalis Palsu (ka Palso – toim) tallu kogunenud rahvas arutles korduvalt Vene riigi ja mõisnike ülemvõimu alt pääsu ja Eesti riigi iseseisvumise võimaluste üle.
Need polnud harimatud talumatsid: Palsu peremees Mart Jürman oli Udeva vallakohtu esimees ning Koeru põllumeeste seltsi president. Tema poeg Voldemar Jürman oli lõpetanud Põltsamaa Aleksandrikooli ja abikaasa oli Rutikveres kooliõpetaja.
Vaali küla rätsep Anton Schults oli Järvamaa tuntuim rahvaluulekoguja, Jakob Hurda kolleeg ja osav kõnemees. Johan Stamm kohalik mölder.
Vaali rahvakoosolekud viisid selleni, et 31. oktoobril 1905 mõõtsid Mart Jürman ja Anton Schults Vaali mõisa piiridest välja Tosu talu maa, mis oli seadusevastaselt mõisa külge liidetud.
Maa jagasid nad maata-meestele. Tingimused, mis alusel seda saada ja kuidas harida, selle kohta koostati 22 punktist koosnev leping. Valminud oli maareformiseadus.
Novembri algul asuti moodustama kaitsesalku, nn miilitsaväge, milleks kehtestati kaitseseadus. Ühtlasi koostati igati läbimõeldud Vabariigi Põhiseadus, mis käsitles kohut, kooli ja kultuuri.
1905. aasta detsembri algul, saamata rahvaasemikelt Tartust olulisi juhtnööre edasiseks tegevuseks, kuulutati Päinurme–Vaalis välja Eesti Vabariik.
Otsustati, et kui keskkohtades, see on Tartus ja Tallinnas, Eesti Vabariik välja ei kuulutata, tuleb seda endal teha.
Samal ajal valgusid Tallinnast maale osaliselt relvastatud töölistesalgad, kes haarasid kohalikke inimesi kaasa mõisaid, eriti monopoliseaduse järgi Vene riigile kuuluvaid mõisate viinavabrikuid rüüstama ja põletama.
See oli hea ettekääne saata Eestisse karistusväed, et üksiti eestluse kasvu maha suruda. 13. detsembril 1905 jõudiski Valka kindral Orlovi ja 20. detsembril Tallinna kindralmajor Bezobrazovi karistusüksus.
Koeru saabus 36 Kroonlinna madrusest koosnev karistussalk mitšman Izmailovijuhtimisel 22. detsembri õhtul. Sealt sõideti regedega jõululaupäeva varahommikul Vaali. Nende sündmuste lõpp kujunes veriseks ja traagiliseks.
Mälestusmärk meenutab
Täpselt 70 aastat tagasi, 7. juulil 1935 pandi Koerus nurgakivi mälestussambale, mis meenutab ärksaid Vaali küla mehi Mart Jürmanit, Voldemar Jürmanit, Anton Schultsi ja Johan Stammi, kes kuulutasid koos mõttekaaslastega Eesti Vabariigi välja juba 1905. aastal.
Need neli karistussalklaste regedel Koeru toodud Vaali küla meest lasti seal ilma kohtuta maha juba sama päeva õhtul. August Jürman, Mardi noorem poeg, vabastati isa palvete peale, sest tal oli eluaastaid vaid 18. Samuti vabastati Voldemar Jürmani naise vend A. Tannel, kes tookord viibis Palsul juhuslikult.
Kroonlinna madrused hukkasid tookord veel Vaali küla mehe Madis Reesevi ja Rõhu–Liusvere küla kaupmehe, 23aastat kooliõpetajana töötanud Tõnis Uuringu.
Paides lasti 4. jaanuaril 1906 maha August Milk Päinurmest ja Jaan Muuk Vaalist. Koos nendega veel Päinurme mehed Jaan Kuppar ja Hans Pärtel, kuid nende nimesid mälestusmärgi nurgakivisse asetatud akt ei kajasta.
TEAVE
Vabariigi sünd tembeldati revolutsiooniks
Kujur Johannes Raudsepa kavandi järgi 70 aastat tagasi püstitatud mälestusmärgil oli tekst: «A 1905 Eesti Vabariigi asutamise mõtte eest Koerus langenuile».
Koeru kandi rahvas teab pajatada, et kurikuulus Koeru partorg Piibeleht olla 1947. aastal osa tekstist meisliga ausambalt välja raiunud. Nii püsis sammas tekstiga «A 1905 …. Koerus langenuile» ka Nõukogude ajal rangele tsensuurile vaatamata.
Mälestusmärgist räägiti tollal kui 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste kajastusest ja Vaalis väljakuulutatud Eesti Vabariigist kui Vaali Vabariigist – ajalugu oli jälle kord sobivaks väänatud.
Ka 1967. aastal kirjastuse Kunst välja antud postkaardi tagaküljelt on lugeda: «Koeru. Mälestusmärk 1905. aasta revolutsiooni päevil langenuile».
VE: Vaali Vabariik
EE: Eesti Vabariik sündis Vaali külas
Esimene katse luua Eesti Vabariiki tehti 1905. aasta sügisel Koeru lähedal Vaali külas.
Idee Eesti Vabariigist ei sündinud mitte Tallinnas või Tartus, vaid Järvamaal Koerust paarikümne kilomeetri kaugusel asuvas Vaali külas. Ja aastaarvuks polnud 1917, vaid 1905.
Samal ajal kui linnamehed püüdsid saavutada Eesti autonoomiat Vene riigi koosseisus, hakati Vaali külas Palso talu peremehe ja poepidaja Mart Jürmani ning rätsepmeister Anton Schultsi eestvedamisel tõsimeeli looma Eesti Vabariiki. Tegu polnud harimata veidrikega: Jürman oli Udeva vallakohtu eesistuja ja Koeru põllumeeste seltsi esimees, Schults aga Järvamaa tuntuim rahvaluulekoguja ja osav kõnemees.
Ühe esimese sammuna kavandati läbi viia maareform, mille käigus nõuti Vaali mõisa külge liidetud talumaade tagastamist. Kui mõisnik G. von Wahl keeldus, siis otsustasid maatamahed Schultsiga eesotsas seda ise teha.
Oktoobri lõpul 1905 mõõtsidki nad Tosu talu ta endistes piirides mõisamaast välja. Iga maasaaja pidi alla kirjutama 22 punktist koosnevale lepingule, mis sätestas tema kohustused. Tegemist polnud maa röövimisega, lepingu järgi tuli “rendi ehk ostu hind kokkuleppe teel mõisale tasuda”.
Novembri algul 1905 asusid Vaali tegelased miilitsa- ehk kaitsesalku looma, mille igalt liikmelt võeti vandetõotus. Tõotuse tekst on tähelepanuväärne, kuna seal on Eesti iseseisvumise püüd selgelt sõnastatud: “Tõotame meie, et meie, kui juhtub, et Vabariigi mõte ja püüe üle Eestimaa välja peaks kuulutatud saama, kohe sõjariistad kätte võtame ja vabaduse sõjast osa võtame oma vähemate vendade eest, oma rahva riisujatele ja timukatele kätte tasuma saame ja oma sugurahva vabaduse eest ennem auga surema saame kui võõra rahva ikke all häbiga elama saame.” Vandetõotuse 6. punktis on riigi nimi ka täpselt sõnastatud: “Iga seltsiliikme kohus on ennast ausasti ja viisakalt üleval pidada inimeste ees kui aus Eesti Vabariigi prii sõjamees.”
21 punktist koosnevat vandetõotust ja kõiki teisi salajasi dokumente hoiti Palso talu pööningul, kus toimusid ka koosolekud. Salkade juurde loodi ka naisosakonnad, kes pidid meestele toidu- ja riidevarustust muretsema ja tarbe korral haavatuid abistama.
Eesti Vabariik kuulutatakse välja
Novembri lõpus 1905 kutsuti Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek, kuhu Vaali küla peremehed saatsid Mart Jürmani ja maatamehed Anton Schultsi. Vaadete erinevus ei seganud kahe mehe koostööd. “Nüüd töötame peremees ja maatamees käsikäes, sest meie oleme ühise asja eest väljas ja meil on ühine vaenlane võita,” ütles Jürman.
Vaali meeste ühine eesmärk oli mõisnike ülevõimu kaotamine, Vene võimu kukutamine ja vaba Eesti loomine. Paraku piirdus Tartu koosolek vaid ägedate kõnede ja üldsõnaliste otsustega. Koosoleku lõppedes küsisid rahulolematud Vaali esindajad Gotlieb Asti, Hans Pöögelmanni jt käest nõu, mida nad maale tagasi minnes peavad ette võtma. Kuulanud veidi, ulatasid Vaali mehed nõuandjaile paberipoogna miilitsasalkade vandetõotusega, öeldes, et neil juba rahvas organiseeritud. Tartu meeste näod muutusid pärast lugemist väga tõsiseks. “Meie näeme, et teie rohkem olete teinud, kui seda keegi uskuda võis. Meie ei mõista teile enam mingit nõu anda,” kostsid tartlased.
Kui saadikud Tartust koju tagasi jõudsid, otsustati: kui Tartus ega Tallinnas Eesti vabariiki välja ei kuulutata, siis tuleb neil seda ise teha. Detsembri algul 1905 kuulutatigi Vaalis Eesti Vabariik välja. Koostati põhiseadus, mis käsitles vabariigi miilitsaväge, kohut, kooli jm. Vabariigi juhiks oli ette nähtud president. Vaali juhid uskusid, et uus Vene riigikord tunnustab koosolekutel nõutud rahvaste enesemääramise õigust ja annab eesti rahvale õiguse asutada iseseisev vabariik. Muidugi oli see naiivne lootus.
Iseseisvus lõppeb veresaunaga
22. detsembri õhtul saabus Koerusse madrustest koosnev karistussalk mitshman Izmailovi juhtimisel. Jõululaupäeva varahommikul arreteeriti Anton Schults ning seejärel sõitsid karistajad Palso talu piirama. Kella kuue paiku hommikul kuulsid talu elanikud ukse taga ägedat kloppimist ning mõne hetke pärast avati maja pihta maruline püssituli. Vastupanu oli lootusetu ning Jürmanid andsid alla.
Jürman ning tema pojad Voldemar ja August viidi Koerusse ülekuulamisele. Tegelikult ülekuulamist ega kohut ei toimunudki, Vaali vabariigi loojad mõisteti kohe surma.
Veel samal päeval viidi surmamõistetud Mart ja Voldemar Jürman, Anton Schults ja Johan Stamm mahalaskmisele. Koeru külje all Aruküla tee ääres pidi hukatama ka Jürmani noorem poeg August, kuid talle kui alaealisele siiski halastati. August Jürmanist (1937. aastast Jürima) sai hiljem Eesti Vabariigi siseminister ja Riigikogu liige.
1935. aastal püstitati Koerus Vaali ohvrite mälestuseks monument tekstiga: “A. 1905 Eesti Vabariigi asutamise mõtte eest Koerus langenuile”. Nende tähtsust Eesti iseseisvumises aga ei tahetud tunnustada. Näiteks Eduard Laaman oma raamatus “Eesti iseseisvuse sünd” (1936) mainib Vaali vabariigi kohta üleolevalt üksnes seda, et “1905. a. jõulu aegu karistussalgad Koeru pool ühe nõrga aruga rätsepa maha lasksid”. Tundmatutele maameestele ei saanud ju anda Eesti Vabariigi idee au. Konstantin Pätsi ülistajale Laamanile oli oluline hoopis see, et esimese eelnõu Eesti autonoomia kohta koostasid Päts, Jaan Teemant, Otto Strandman jt – turvalises Šveitsis, kuhu karistussalklaste käed ei ulatunud.
Pekka Erelt
xxx
Foto: Kaarel Aluoja
Vaalis sündis vabariik (1)
Järva Teataja, 07.07.2005 00:01
Kaarel Aluoja
Eesti Vabariik sündis esimest korda juba 1905. aastal, seda Järvamaal Koeru kihelkonnas Vaalis. Selle mahasurumine lõppes veres.
Sada aastat tagasi valitsesid Vene tsaaririigis ärevad meeleolud: 1904. aastal alanud rohkete inimkaotustega Vene–Jaapani sõda; tehasetööliste ja nekrutite väljaastumised ning Verine pühapäev Peterburis; rahutused kogu suurriigis. Aeg oli nii–öelda revolutsiooniline.
Ärevad meeleolud kandusid ka Eestisse
Neist meeleoludest ei jäänud kõrvale ka Eesti, mis ägas venestuspoliitika, mõisnike omavoli ja kiriku sekkumatuse käes.
Streigid olid ka Tallinna tehastes, Uuel turul peetud tööliskoosoleku tulistamises hukkus 94 inimest. Tallinnas loodi Venemaa Sotsiaaldemok-raatliku Töölispartei (VSDTP) kohalik komitee.
Detsembris kogunes Tartusse koosolekule ligi 1000 rahvaasemikku, teiste seas Jaan Tõnisson ja Jaak Teemant.
Kuid rahvusliku iseteadvuse kasvu ei täheldatud sugugi üksnes linnades. Järsult suurenes kõikvõimalik seltsitegevus eesotsas põllumeeste ja karskusseltsidega üle kogu maa.
Üha rohkem oli rahvakoosolekuid, mida algul peideti seltsitegevuse taha, hiljem kutsuti kokku luba küsimata, et arutada maa– ja muid olulisi küsimusi.
Õiguste taganõudmine, mõte ajada asju oma rahvaga eesotsas kandus ärksamate peade abil ka Järvamaale, kus uutele tuultele olid kõige vastuvõtlikumad Koeru kihelkonna Vaali ja Päinurme kandi mehed. Vaalis Palsu (ka Palso – toim) tallu kogunenud rahvas arutles korduvalt Vene riigi ja mõisnike ülemvõimu alt pääsu ja Eesti riigi iseseisvumise võimaluste üle.
Need polnud harimatud talumatsid: Palsu peremees Mart Jürman oli Udeva vallakohtu esimees ning Koeru põllumeeste seltsi president. Tema poeg Voldemar Jürman oli lõpetanud Põltsamaa Aleksandrikooli ja abikaasa oli Rutikveres kooliõpetaja.
Vaali küla rätsep Anton Schults oli Järvamaa tuntuim rahvaluulekoguja, Jakob Hurda kolleeg ja osav kõnemees. Johan Stamm kohalik mölder.
Vaali rahvakoosolekud viisid selleni, et 31. oktoobril 1905 mõõtsid Mart Jürman ja Anton Schults Vaali mõisa piiridest välja Tosu talu maa, mis oli seadusevastaselt mõisa külge liidetud.
Maa jagasid nad maata-meestele. Tingimused, mis alusel seda saada ja kuidas harida, selle kohta koostati 22 punktist koosnev leping. Valminud oli maareformiseadus.
Novembri algul asuti moodustama kaitsesalku, nn miilitsaväge, milleks kehtestati kaitseseadus. Ühtlasi koostati igati läbimõeldud Vabariigi Põhiseadus, mis käsitles kohut, kooli ja kultuuri.
1905. aasta detsembri algul, saamata rahvaasemikelt Tartust olulisi juhtnööre edasiseks tegevuseks, kuulutati Päinurme–Vaalis välja Eesti Vabariik.
Otsustati, et kui keskkohtades, see on Tartus ja Tallinnas, Eesti Vabariik välja ei kuulutata, tuleb seda endal teha.
Samal ajal valgusid Tallinnast maale osaliselt relvastatud töölistesalgad, kes haarasid kohalikke inimesi kaasa mõisaid, eriti monopoliseaduse järgi Vene riigile kuuluvaid mõisate viinavabrikuid rüüstama ja põletama.
See oli hea ettekääne saata Eestisse karistusväed, et üksiti eestluse kasvu maha suruda. 13. detsembril 1905 jõudiski Valka kindral Orlovi ja 20. detsembril Tallinna kindralmajor Bezobrazovi karistusüksus.
Koeru saabus 36 Kroonlinna madrusest koosnev karistussalk mitšman Izmailovi juhtimisel 22. detsembri õhtul. Sealt sõideti regedega jõululaupäeva varahommikul Vaali. Nende sündmuste lõpp kujunes veriseks ja traagiliseks.
Mälestusmärk meenutab
Täpselt 70 aastat tagasi, 7. juulil 1935 pandi Koerus nurgakivi mälestussambale, mis meenutab ärksaid Vaali küla mehi Mart Jürmanit, Voldemar Jürmanit, Anton Schultsi ja
Johan Stammi, kes kuulutasid koos mõttekaaslastega Eesti Vabariigi välja juba 1905. aastal.
Need neli karistussalklaste regedel Koeru toodud
Vaali küla meest lasti seal ilma kohtuta maha juba sama päeva õhtul. August Jürman, Mardi noorem poeg, vabastati isa palvete peale, sest tal oli eluaastaid vaid 18. Samuti vabastati Voldemar Jürmani naise vend A. Tannel, kes tookord viibis Palsul juhuslikult.
Kroonlinna madrused hukkasid tookord veel Vaali küla mehe Madis Reesevi ja Rõhu–Liusvere küla kaupmehe, 23aastat kooliõpetajana töötanud Tõnis Uuringu.
Paides lasti 4. jaanuaril 1906 maha August Milk Päinurmest ja Jaan Muuk Vaalist. Koos nendega veel Päinurme mehed Jaan Kuppar ja Hans Pärtel, kuid nende nimesid mälestusmärgi nurgakivisse asetatud akt ei kajasta.
TEAVE
Vabariigi sünd tembeldati revolutsiooniks
Kujur Johannes Raudsepa kavandi järgi 70 aastat tagasi püstitatud mälestusmärgil oli tekst: «A 1905 Eesti Vabariigi asutamise mõtte eest Koerus langenuile».
Koeru kandi rahvas teab pajatada, et kurikuulus Koeru partorg Piibeleht olla 1947. aastal osa tekstist meisliga ausambalt välja raiunud. Nii püsis sammas tekstiga «A 1905 …. Koerus langenuile» ka Nõukogude ajal rangele tsensuurile vaatamata.
Mälestusmärgist räägiti tollal kui 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste kajastusest ja Vaalis väljakuulutatud Eesti Vabariigist kui Vaali Vabariigist – ajalugu oli jälle kord sobivaks väänatud.
Ka 1967. aastal kirjastuse Kunst välja antud postkaardi tagaküljelt on lugeda: «Koeru. Mälestusmärk 1905. aasta revolutsiooni päevil langenuile».