Aasta lõpus koguneb Eesti suurele rahvahääletusele
Eesti Päevaleht, 06. märts 2009 00:00
Autor: Mari Kodres
FOTO: Arno MikkorProjekti juhib “Teeme ära” prügikoristuskampaaniaga tuntust kogunud Rainer Nõlvak.
1. mail korraldab „Minu Eesti” osalusdemokraatia projekt mõttetalgud.
Rainer Nõlvak ning praeguseks ligi 120 vabatahtlikust koosnev toimkond valmistavad ette Eesti kõigi aegade üht ambitsioonikamat osalusdemokraatia projekti – 1. mai üle-eestilisele mõttetalgutele oodatakse ligi 100 000 inimest, kellel soov kaasa rääkida riigi tulevikku puudutavates küsimustes. „Minu Eesti” mõttetalguid kroonib 27. detsembril rahvahääletus.
„Otsime 21. sajandi demokraatia vormi ning tahame sõelale jäänud ideedega läbi viia 21. sajandi rahvahääletuse,” ütles möödunud aasta „Teeme ära!“ kampaania eest aasta kodanikuks pärjatud Nõlvak. Esialgsete plaanide kohaselt toimuks e-hääletus ID-kaardiga, alternatiivina luuakse hääletuspunktid kohalikesse raamatukogudesse ning isikutuvastamise viiksid läbi raamatukogutöötajad.
Nõlvaku sõnul on viimase aja hääletused – näiteks Tallinna korraldatud Kultuurikatla ja Linnateatri vahel valimine – diskrediteerinud osalusdemokraatia protsessi. „Soovime, et inimesed julgeksid otsustele oma õige nime alla kirjutada ning kaoksid anonüümsed Hunt Kriimsilmad,” lisas ta.
Protsess algab 1. mail, mil 227 omavalitsuses koguneb kolmeks tunniks kokku 400 mõttekoda. Toimumispaikadeks on peamiselt rahva- ja seltsimajad. „Kohapeal loodame umbes 50 000 inimese osavõttu, vähemalt teist sama palju ootame osalema virtuaalselt selleks loodud veebikeskkonna kaudu,” märkis projekti koordinaator Eva Truuverk.
Eesmärk on arutada eelnevalt temaatiliste plokkide kaupa paika pandud probleeme nii riigi- kui ka kohalikul tasandil – näiteks majandus-, hariduselu, tervishoiu ning keskkonna valdkonnast. Arutelu on plaanis korraldada nii eesti kui ka vene keeles.
Diskussioone saab jälgida ka televisiooni vahendusel
Praeguse seisuga on algatusega liitunud üle saja kojavanema ning talgujuhi. „Kojavanem on toimumispaiga peremees, talgujuht täiskasvanukoolituses pädev inimene, kelle ülesandeks on kohapeal inimeste suunamine,” täpsustas Truuverk. Korraldajad loodavad, et kohapeal esile kerkinud väiksemaid ideid hakatakse kohe ellu viima. „Rahvakoosolekul saab otsustada, kuidas teha korda katkine surnuaiavärav või kindlustada külapoe parem toimimine,” tõi Truuverk näite.
Mõttetalgute tulemusi makrotasandil analüüsivad järgneva nelja kuu jooksul poliitikauuringute keskus Praxis, Swedbank, Eesti Arengufond, Tallinna ja Tartu ülikool, analüüsi tulemusi saab vaheetappidena jälgida internetis. Praegu käivad läbirääkimised, millisel telekanalil hakkab alates sügisest toimuma sõelale jäänud ideid tutvustav diskussioonisaade. Kõige kandvamad ideed pannaksegi 27. detsembril rahvahääletusele.
Rainer Nõlvak möönis, et võrreldes möödunud aasta „Teeme ära” kampaaniaga on ettevõtmise poliitiliseks muutumisel tänavu suurem risk. „„Minu Eesti” on puhtalt kodanikuühiskonna algatus. Kui mullu oleksime „Teeme ära” korraldanud koostöös poliitikutega, oleks osalemine ilmselt olnud kümneid kordi väiksem. Loodame, et ka seekord suudame ühendada palju häid ja tegusaid inimesi,” lisas ta.
Kõigi tegevuste eelarveks on plaanitud 8,86 miljonit krooni, rahastajateks on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ning riigikantselei kaudu Euroopa Komisjon. „Ilmselt osutuvad kulud siiski väiksemaks, kuna iga päevaga saame juurde partnereid ning toetajaid. Eelarvesse on plaanitud ka rahvahääletuse läbiviimine ning Praxise analüüsikulud,” märkis projekti koordinaator Eva Truuverk.
Tuleb Obama kampaaniajuht
1. aprillil toimub „Minu Eesti” suur avakonverents, mille tähtesinejaks oodatakse USA presidendi Barack Obama valimisvõidule kaasa aidanud kampaaniajuhti David Plouffe’i.
„Obama kampaania oli esimene suur valimiskampaania, kus rahva kaasamiseks kasutati tänapäevaseid vahendeid. Usun, et Eesti e-riik on viimastel aastatel olnud uinunud ning nüüd peaksime kaotatud aja tagasi tegema,” märkis Rainer Nõlvak.
Skype peaks järgmisel nädalal valmis saama nn demokraatiamootoriga – veebikeskkonnaga, kus on võimalik oma ideede osas kaasa rääkida ning hiljem analüüsi tulemusi jälgida.
Kaasatud on ka vene elanikkond ning venekeelne meedia, koostööd tehakse väliseestlastega.
Välja kuulutatakse ka õpilastele ning üliõpilastele suunatud esseekonkurss „Minu Eesti”, mille võitjad tehakse teatavaks enne 1. maid.
Liitunud on paljud avaliku elu tegelased
„Minu Eestiga” on praeguseks liitunud mitmed Eesti avaliku elu tegelased, teiste seas Marju Lauristin, Lagle Parek, Ain Aaviksoo, Peeter Jalakas, Sten Tamkivi, Allar Jõks.
„Skype ei peaks olema ühekordne edulugu, vaid järgnevate aastate jooksul peaks meil tekkima palju arenevaid ning innovatiivseid tehnoloogiaettevõtteid,” ütles Skype Eesti juht Sten Tamkivi. „Samal ajal on tehnika kõigest abivahend – oluline on aru saada, et tähtis pole mitte e-riik iseenesest, vaid me ise olemegi see riik,” märkis ta.
Praxise poliitikauuringute keskuse juhi Ain Aaviksoo sõnul on eesmärgiks otsusetegijate ning rahva lähendamine. „Analüüsime tegelikke probleeme ja võimalikke lahendusi, mitte pseudoprobleeme – nagu kipub tihti olema ülevaltpoolt langetatud otsuste puhul. Rahvas omakorda mitte lihtsalt ei nõua endale õigusi, vaid soovib ka kaasa rääkida,” märkis Aaviksoo. Ta avaldas lootust, et mõttetalgute õnnestumise korral toimuvad need ka edaspidi. „Võib-olla tulevikus ei valitagi parlamenti, vaid lihtsalt parimaid ideid, mis suunatakse otse täidesaatva võimuni.”
Liikumise Minu Eesti eestvedaja Rainer Nõlvak kinnitas, et hoolimata suurest toetajaskonnast neil erakonna loomise plaane ei ole.
„Kui keegi suudaks mõistlikult ära seletada, et mis abi sellest oleks kui Eestisse üks partei juurde teha. Siis oleks neid kisklejaid veelgi rohkme, meie eesmärk on ikka hoopis teine,“ kinnitas Nõlvak Päevaleht Online’ile.
Tema sõnul oleks liikumise baasilt erakonna loomine järjekorde pettumus Eesti rahvale.
„Paljuski on võib-olla ka meie viga see, et me ei suuda nii lihtsalt välja öelda kuidas kodanikühiskond töötab,“ nentis Nõlvak.
„Võib-olla see poliitilisus tuleb sellest, et olukord on märksa hullem kui tol ajal, mil me seda mõttetalgut korraldama hakkasime,“ mõtiskles ta.
„Olen paar korda varemgi öelnud ning oma toimkonnas ka selgeks rääkinud, et kellegil meist ei ole ambitsiooni erakonda luua,“ jätkas Nõlvak.
Filmimees Artur Talvik avaldas tänases Eesti Päevalehest kartus, et ühsikondlike muutuste asemel toimub Minu Eesti eestvõttel järjekordne tulutu jahumine ja kõik jääb endiseks. Samuti näeb ta ohtu, et liikumisest võib saada poliitiline partei.
„Kui me seda ise ka usuks, et nii läheb, siis me ei teeks sellist üritust,“ vastas sellise seisukoha peale Nõlvak.
„Seda, et Talviku külas on asjad hästi, tahaksin tuua pigem positiivseks näiteks, et Eestis on täitsa palju kohti, kus inimesed on ärganud ning nad saavad aru, et neist endist sõltub kodukandi heaolu,“ jätkas ta.
„Eestlane on sellise alalhoidlikuma mõttelaadiga, et uus asi on ikka hirmutav,“ ütles Nõlvak.
Ta lisas, et ei oska täna nimetada ühiskonnas ühtegi konreetset jõudu, kes tunneks, et see mida nad teevad on suisa vale.
„Kui kellelgi on tunne, et see võib vale olla, siis tulgu kampa ja aidaku asi õigeks mõelda,“ sõnas Nõlvak.
VE: “Minu Eesti”
Aasta lõpus koguneb Eesti suurele rahvahääletusele
Rainer Nõlvak ning praeguseks ligi 120 vabatahtlikust koosnev toimkond valmistavad ette Eesti kõigi aegade üht ambitsioonikamat osalusdemokraatia projekti – 1. mai üle-eestilisele mõttetalgutele oodatakse ligi 100 000 inimest, kellel soov kaasa rääkida riigi tulevikku puudutavates küsimustes. „Minu Eesti” mõttetalguid kroonib 27. detsembril rahvahääletus.
„Otsime 21. sajandi demokraatia vormi ning tahame sõelale jäänud ideedega läbi viia 21. sajandi rahvahääletuse,” ütles möödunud aasta „Teeme ära!“ kampaania eest aasta kodanikuks pärjatud Nõlvak. Esialgsete plaanide kohaselt toimuks e-hääletus ID-kaardiga, alternatiivina luuakse hääletuspunktid kohalikesse raamatukogudesse ning isikutuvastamise viiksid läbi raamatukogutöötajad.
Nõlvaku sõnul on viimase aja hääletused – näiteks Tallinna korraldatud Kultuurikatla ja Linnateatri vahel valimine – diskrediteerinud osalusdemokraatia protsessi. „Soovime, et inimesed julgeksid otsustele oma õige nime alla kirjutada ning kaoksid anonüümsed Hunt Kriimsilmad,” lisas ta.
Protsess algab 1. mail, mil 227 omavalitsuses koguneb kolmeks tunniks kokku 400 mõttekoda. Toimumispaikadeks on peamiselt rahva- ja seltsimajad. „Kohapeal loodame umbes 50 000 inimese osavõttu, vähemalt teist sama palju ootame osalema virtuaalselt selleks loodud veebikeskkonna kaudu,” märkis projekti koordinaator Eva Truuverk.
Eesmärk on arutada eelnevalt temaatiliste plokkide kaupa paika pandud probleeme nii riigi- kui ka kohalikul tasandil – näiteks majandus-, hariduselu, tervishoiu ning keskkonna valdkonnast. Arutelu on plaanis korraldada nii eesti kui ka vene keeles.
Diskussioone saab jälgida ka televisiooni vahendusel
Praeguse seisuga on algatusega liitunud üle saja kojavanema ning talgujuhi. „Kojavanem on toimumispaiga peremees, talgujuht täiskasvanukoolituses pädev inimene, kelle ülesandeks on kohapeal inimeste suunamine,” täpsustas Truuverk. Korraldajad loodavad, et kohapeal esile kerkinud väiksemaid ideid hakatakse kohe ellu viima. „Rahvakoosolekul saab otsustada, kuidas teha korda katkine surnuaiavärav või kindlustada külapoe parem toimimine,” tõi Truuverk näite.
Mõttetalgute tulemusi makrotasandil analüüsivad järgneva nelja kuu jooksul poliitikauuringute keskus Praxis, Swedbank, Eesti Arengufond, Tallinna ja Tartu ülikool, analüüsi tulemusi saab vaheetappidena jälgida internetis. Praegu käivad läbirääkimised, millisel telekanalil hakkab alates sügisest toimuma sõelale jäänud ideid tutvustav diskussioonisaade. Kõige kandvamad ideed pannaksegi 27. detsembril rahvahääletusele.
Rainer Nõlvak möönis, et võrreldes möödunud aasta „Teeme ära” kampaaniaga on ettevõtmise poliitiliseks muutumisel tänavu suurem risk. „„Minu Eesti” on puhtalt kodanikuühiskonna algatus. Kui mullu oleksime „Teeme ära” korraldanud koostöös poliitikutega, oleks osalemine ilmselt olnud kümneid kordi väiksem. Loodame, et ka seekord suudame ühendada palju häid ja tegusaid inimesi,” lisas ta.
Kõigi tegevuste eelarveks on plaanitud 8,86 miljonit krooni, rahastajateks on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ning riigikantselei kaudu Euroopa Komisjon. „Ilmselt osutuvad kulud siiski väiksemaks, kuna iga päevaga saame juurde partnereid ning toetajaid. Eelarvesse on plaanitud ka rahvahääletuse läbiviimine ning Praxise analüüsikulud,” märkis projekti koordinaator Eva Truuverk.
Tuleb Obama kampaaniajuht
1. aprillil toimub „Minu Eesti” suur avakonverents, mille tähtesinejaks oodatakse USA presidendi Barack Obama valimisvõidule kaasa aidanud kampaaniajuhti David Plouffe’i.
„Obama kampaania oli esimene suur valimiskampaania, kus rahva kaasamiseks kasutati tänapäevaseid vahendeid. Usun, et Eesti e-riik on viimastel aastatel olnud uinunud ning nüüd peaksime kaotatud aja tagasi tegema,” märkis Rainer Nõlvak.
Skype peaks järgmisel nädalal valmis saama nn demokraatiamootoriga – veebikeskkonnaga, kus on võimalik oma ideede osas kaasa rääkida ning hiljem analüüsi tulemusi jälgida.
Kaasatud on ka vene elanikkond ning venekeelne meedia, koostööd tehakse väliseestlastega.
Välja kuulutatakse ka õpilastele ning üliõpilastele suunatud esseekonkurss „Minu Eesti”, mille võitjad tehakse teatavaks enne 1. maid.
Liitunud on paljud avaliku elu tegelased
„Minu Eestiga” on praeguseks liitunud mitmed Eesti avaliku elu tegelased, teiste seas Marju Lauristin, Lagle Parek, Ain Aaviksoo, Peeter Jalakas, Sten Tamkivi, Allar Jõks.
„Skype ei peaks olema ühekordne edulugu, vaid järgnevate aastate jooksul peaks meil tekkima palju arenevaid ning innovatiivseid tehnoloogiaettevõtteid,” ütles Skype Eesti juht Sten Tamkivi. „Samal ajal on tehnika kõigest abivahend – oluline on aru saada, et tähtis pole mitte e-riik iseenesest, vaid me ise olemegi see riik,” märkis ta.
Praxise poliitikauuringute keskuse juhi Ain Aaviksoo sõnul on eesmärgiks otsusetegijate ning rahva lähendamine. „Analüüsime tegelikke probleeme ja võimalikke lahendusi, mitte pseudoprobleeme – nagu kipub tihti olema ülevaltpoolt langetatud otsuste puhul. Rahvas omakorda mitte lihtsalt ei nõua endale õigusi, vaid soovib ka kaasa rääkida,” märkis Aaviksoo. Ta avaldas lootust, et mõttetalgute õnnestumise korral toimuvad need ka edaspidi. „Võib-olla tulevikus ei valitagi parlamenti, vaid lihtsalt parimaid ideid, mis suunatakse otse täidesaatva võimuni.”
xxx
Nõlvak: partei loomine oleks rahva petmine
„Kui keegi suudaks mõistlikult ära seletada, et mis abi sellest oleks kui Eestisse üks partei juurde teha. Siis oleks neid kisklejaid veelgi rohkme, meie eesmärk on ikka hoopis teine,“ kinnitas Nõlvak Päevaleht Online’ile.
Tema sõnul oleks liikumise baasilt erakonna loomine järjekorde pettumus Eesti rahvale.
„Paljuski on võib-olla ka meie viga see, et me ei suuda nii lihtsalt välja öelda kuidas kodanikühiskond töötab,“ nentis Nõlvak.
„Võib-olla see poliitilisus tuleb sellest, et olukord on märksa hullem kui tol ajal, mil me seda mõttetalgut korraldama hakkasime,“ mõtiskles ta.
„Olen paar korda varemgi öelnud ning oma toimkonnas ka selgeks rääkinud, et kellegil meist ei ole ambitsiooni erakonda luua,“ jätkas Nõlvak.
Filmimees Artur Talvik avaldas tänases Eesti Päevalehest kartus, et ühsikondlike muutuste asemel toimub Minu Eesti eestvõttel järjekordne tulutu jahumine ja kõik jääb endiseks. Samuti näeb ta ohtu, et liikumisest võib saada poliitiline partei.
„Kui me seda ise ka usuks, et nii läheb, siis me ei teeks sellist üritust,“ vastas sellise seisukoha peale Nõlvak.
„Seda, et Talviku külas on asjad hästi, tahaksin tuua pigem positiivseks näiteks, et Eestis on täitsa palju kohti, kus inimesed on ärganud ning nad saavad aru, et neist endist sõltub kodukandi heaolu,“ jätkas ta.
„Eestlane on sellise alalhoidlikuma mõttelaadiga, et uus asi on ikka hirmutav,“ ütles Nõlvak.
Ta lisas, et ei oska täna nimetada ühiskonnas ühtegi konreetset jõudu, kes tunneks, et see mida nad teevad on suisa vale.
„Kui kellelgi on tunne, et see võib vale olla, siis tulgu kampa ja aidaku asi õigeks mõelda,“ sõnas Nõlvak.