Maailma esimene arvutihiir nägi ilmavalgust 40 aastat tagasi. Puust valmistatud seadeldisel oli ratas, üks suur ilus klahv ja kaabel, tänu millele sai ta endale nimeks hiir.
Pikaks ajaks inimese ja arvuti vahelise suhtluse üheks põhivahendiks määratud seadme arendus algas kuuekümnendate aastate alguses Stanfordi ülikoolis. Esimene prototüüp sai valmis juba 1964. aastal, kuid seda demonstreeriti alles nelja aasta pärast San Franciscos toimunud arvutikonverentsil, teatab 3dnews.
1970. aastatel arendas seadet firma Xerox, aga esimene hiirega varustatud kommertstoode lasti välja 1981. aastal. See oli arvutisüsteem Xerox Star. Laiem avalikkus tutvus hiirega pisut hiljem — alles 1984. aastal, mil lasti välja Macintosh arvuti. Tollal ostis Apple seadme õigused ja lasi välja esimese hiirega varustatud personaalarvuti.
“Liigutades “hiirt” (väikest juhtseadet), ütlevad kasutajad Macintoshile, mida ta tegema peab,” kirjutati toona Apple Macintoshi pressiteates. “Tema abil saab menüüst vajalikke funktsioone või ekraanil graafikasümboleid valida. Tänu “hiirele” ei pea kasutaja enam meeles pidama tavalistes arvutites kasutusolevat suurt hulka segadusse ajavaid klaviatuurikäske. Tänu sellele õpitakse kiiremini ja arvutit on lihtsam juhtida.”
Hiire looja Douglas Engelbart on praegu 83-aastane. Finantsseisukohast tal leiutisega eriti ei vedanud — tema käes oleva patendi tähtaeg lõppes pisut enne seda, kui Apple esitles tehnoloogiat laiale publikule. Teisisõnu, Douglas Engelbart ei saanud 20 aasta jooksul, mil hiirel oli kogu maailma kasutajate töölaudadel kindel koht, mingit tulu.
Kuid 1998. aastal autasustas tolleaegne USA president Bill Clinton Douglas Engelbart´i medaliga tehnoloogiliste saavutuste eest, märkides, et ta osales nüüdisaegse arvutitehnoloogia alusepanemisel.
Aeg näitab, kas hiir elab veel 40 aastat. Viimastel aastatel arendatakse aktiivselt uusi inimese ja arvuti vahelisi koostöösüsteeme. Võimalik, et juba üsna pea saame me arvutiga suhelda þestide, hääle või puutetundlike ekraanide kaudu, hiir leiab aga endale koha muuseumis.
—
Allikas: Postimees/Forte
XXX
Suure firma miljard hiirt
Tanel Raja, www.FORTE.ee
4. detsember 2008 13:07
Viska pilk peale oma hiirele ja kui selle seljal või kõhul ilutseb Logitechi logo, siis tea, et sa pole üksi — sinusuguseid on veel sadu miljoneid.
3. detsembril teatas Logitech sellest, et nende Hiinas asuvalt tootmisliinilt tuli maha hiir, mis kannab aukartustäratavat järjekorranumbrit ning firma on sellega seoses tootnud ühtekokku miljard tema suguvenda.
Oma esimese hiire tootis Šveitsis asutatud ettevõte aastapäevad pärast firma asutamist 1981 aastal. P-4 nimetust kandev asjandus meenutas veidike tagurpidi keeratud kohvitassi, mille küljelt leidis kolm nuppu – revolutsiooniline uuendus ajal kui tavalisel hiirel oli nuppe maksimaalselt kaks. Sellest ajast alates on ettevõte olnud pidevalt muraanguliste tehnoloogiate juurutamises valdkonna esimeste hulgas: optika, laserid, rullikud, jne. Muide, eelmine tähtis number, pool miljardit hiirt, saavutati kõigest viie aasta eest, 2003.
Lisatud fotol on näha P-4 mudelit koos oma eelkäijaga. Puust klots, mida Douglas Engelbarti neljakümne aasta eest Stanfordi uurimistinstituudis lauaserval tõukas, võib oma järeltulijate peale uhkusega vaadata. Tal on neid palju.
VE: arvutihiir
4. detsember 2008 9:07
Pikaks ajaks inimese ja arvuti vahelise suhtluse üheks põhivahendiks määratud seadme arendus algas kuuekümnendate aastate alguses Stanfordi ülikoolis. Esimene prototüüp sai valmis juba 1964. aastal, kuid seda demonstreeriti alles nelja aasta pärast San Franciscos toimunud arvutikonverentsil, teatab 3dnews.
1970. aastatel arendas seadet firma Xerox, aga esimene hiirega varustatud kommertstoode lasti välja 1981. aastal. See oli arvutisüsteem Xerox Star. Laiem avalikkus tutvus hiirega pisut hiljem — alles 1984. aastal, mil lasti välja Macintosh arvuti. Tollal ostis Apple seadme õigused ja lasi välja esimese hiirega varustatud personaalarvuti.
“Liigutades “hiirt” (väikest juhtseadet), ütlevad kasutajad Macintoshile, mida ta tegema peab,” kirjutati toona Apple Macintoshi pressiteates. “Tema abil saab menüüst vajalikke funktsioone või ekraanil graafikasümboleid valida. Tänu “hiirele” ei pea kasutaja enam meeles pidama tavalistes arvutites kasutusolevat suurt hulka segadusse ajavaid klaviatuurikäske. Tänu sellele õpitakse kiiremini ja arvutit on lihtsam juhtida.”
Hiire looja Douglas Engelbart on praegu 83-aastane. Finantsseisukohast tal leiutisega eriti ei vedanud — tema käes oleva patendi tähtaeg lõppes pisut enne seda, kui Apple esitles tehnoloogiat laiale publikule. Teisisõnu, Douglas Engelbart ei saanud 20 aasta jooksul, mil hiirel oli kogu maailma kasutajate töölaudadel kindel koht, mingit tulu.
Kuid 1998. aastal autasustas tolleaegne USA president Bill Clinton Douglas Engelbart´i medaliga tehnoloogiliste saavutuste eest, märkides, et ta osales nüüdisaegse arvutitehnoloogia alusepanemisel.
Aeg näitab, kas hiir elab veel 40 aastat. Viimastel aastatel arendatakse aktiivselt uusi inimese ja arvuti vahelisi koostöösüsteeme. Võimalik, et juba üsna pea saame me arvutiga suhelda þestide, hääle või puutetundlike ekraanide kaudu, hiir leiab aga endale koha muuseumis.
—
Allikas: Postimees/Forte
XXX
4. detsember 2008 13:07
3. detsembril teatas Logitech sellest, et nende Hiinas asuvalt tootmisliinilt tuli maha hiir, mis kannab aukartustäratavat järjekorranumbrit ning firma on sellega seoses tootnud ühtekokku miljard tema suguvenda.
Oma esimese hiire tootis Šveitsis asutatud ettevõte aastapäevad pärast firma asutamist 1981 aastal. P-4 nimetust kandev asjandus meenutas veidike tagurpidi keeratud kohvitassi, mille küljelt leidis kolm nuppu – revolutsiooniline uuendus ajal kui tavalisel hiirel oli nuppe maksimaalselt kaks. Sellest ajast alates on ettevõte olnud pidevalt muraanguliste tehnoloogiate juurutamises valdkonna esimeste hulgas: optika, laserid, rullikud, jne. Muide, eelmine tähtis number, pool miljardit hiirt, saavutati kõigest viie aasta eest, 2003.
Lisatud fotol on näha P-4 mudelit koos oma eelkäijaga. Puust klots, mida Douglas Engelbarti neljakümne aasta eest Stanfordi uurimistinstituudis lauaserval tõukas, võib oma järeltulijate peale uhkusega vaadata. Tal on neid palju.