Helje Kaskel rääkis Anders Björkmani tõlkides, et aruanded peaksid looma uut dialoogi ning viima uurimist edasi. Siiani on neid aga tahetud tema sõnul näidata lõplikuna ning sellega huku uurimine lõpetada. Kaskeli sõnul on ka poliitikud öelnud, et olulisi lahtiseks jäänud küsimusi enam pole.

Uue aruande järgi läks Estonia enne uppumist tagurpidi, kuid Björkman leiab, et aruandes esitatud kujul pole see võimalik. Lisaks viitavad pääsenute tunnistused tema kinnitusel hoopis sellele, et leke oli laeva veealuses kere osas ning visiir ei puutunud suurt asjasse.

1994-1997 töötanud õnnetuse uurimise ühiskomisjoni (JAIC) hinnangul põhjustasid Estonia õnnetuse 1980. aastal paigaldatud vigased visiirilukud, mis karmides ilmastikuoludes järele andsid. Nii tolles kui ka uues, sel aastal avaldatud raportis selgitatakse õnnetust lahtiste rambiluukidega, kust vesi meeletu hooga autotekile paiskus.

Björkman tõi välja mitmeid erinevusi ja küsitavusi kahe aruande juures:

1. JAICi aruande järgi hakkas laev kreeni vajuma 1994. aasta 28. septembril kell 1.15, mis on 15 minutit hiljem kui Vinnova tellitud ja selle aasta märtsis avaldatud aruande järgi. Björkman märgib, et seda erinevust ei ole selgitatud, ning leiab, et 15 minuti jooksul võib palju juhtuda.

2. Björkman kahtlustab, et politseilaboris analüüsitud filme on monteeritud, kuna uues aruandes ei kirjeldata piisavalt visiiri liikumisi ning tema sõnul on kahel olulisel filmil paus seal, kus on või ei ole filmitud vööri. Tema hinnangul on võimalik, et filme on nii monteeritud, et need ei näitaks vraki visiiri seisukorda.

3. 1997. aastal avaldatud JAICi aruande järgi oli laeva kaldenurk kreeni vajudes rohkem kui viie minuti jooksul vähemalt alla 15 kraadi, mis tema sõnul lubas üle 300 inimese evakueerida. Sel aastal avaldatud Vinnova ja SSPA aruande järgi läks külgkaldenurk kahe minutiga üle 45 kraadi, mis Björkmani sõnul muutis evakuatsiooni võimatuks. Samas ei selgita uus aruanne mehe kinnitusel, kuidas inimesed pääsesid.

4. Väga oluline on Björkmani hinnangul nüanss, et kaks pääsenud meest rääkis õnnetuse päeval Rootsi televisioonile, et masinaruumis oli enne õnnetust vesi põlvini, mida aga ei kinnita kumbi aruanne. Björkman leiab, et mootoriruumis töötanud mehed peaksid on tähelepanekut selgitama, seni on neid märkusi justkui tsenseeritud. Kui masinaruumis oli tõesti vesi, siis viitab see mehe sõnul lekkele laeva keres.

5. Björkmani leiab, et 1997. aasta aruandes avaldatud SSPA mudelkatsed lainete mõju kohta annavad valet infot. Ta märkis, et JAICi aruande järgi mürtsatasid lained 700-tonnise löögijõuga iga kahe minuti tagant vastu visiiri. Samas ei kuulnud tema sõnul neid mürtsatusi keegi.

6. Kaht raportit võrreldes tuleb välja ka erinevus vöörirambi juures, mis vana aruande järgi oli kell 1.15 täielikult avatud ja lasi 300 tonni vett minutis autotekile. Uue aruande järgi märkas kolm meeskonnaliiget mõned minutid pärast kreeni kaldumist kinnist lekkivat rampi, millest tungis vett sisse väga vähe. Björkmani sõnul ei ole ka seda erinevust selgitatud.

Uue raporti järgi tungis autotekile kuni 2500 tonni vett minutis

7. Seitsmenda erinevusena tõi mees esile vee autotekile tungimise. Uue aruande järgi tungis 300 tonni asemel autotekile 2000-2500 tonni vett minutis, mistõttu laeva kaldenurk mõne minutiga 45 kraadi ületas. Björkmani sõnul ei ole sellise massi vee laeva voolamine võimalik, sest selline jõud purustaks laeva oma teel ning seda oleks ka väga hästi kuulda.

8. Uue aruande järgi püsis laev Björkmani sõnul tekiehitise najal veepinnal 20 minutit, sest igal tekil purunes vaid kaks akent. Björkman leiab, et aruanne on vigane, kuna laev ei saa tekiehitise akende najal veepinnal püsida. Vana raporti järgi purunesid kõik 150 akent, kui tekiehitis umbes kell 1.25 vee alla vajus. SSPA tegi uue aruande tarvis mudelkatseid, mis Björkmani hinnangul on väärad ning kasutavad vale tekiehitise mudelit.

9. Mehe hinnangul ei ole laeva uppumise mudeldamiseks kasutatud teaduslikku meetodit. Tema sõnul ei saa uppuda laev, mis püsib veepinnal kummuli, kuna seal on uppumiseks liiga palju suruõhku.

10. Uued küsimused on tekitanud ka parvlaeva Mariella kapteni eelmisel nädalal öeldu, et ta võttis oma laevale pärast õnnetust 40 inimest. Seniste ametlike andmete järgi korjati merest laevale 15-18 inimest, mis on Björkmani sõnul juba iseenesest veider, kuna teada peaks olema täpne arv ja laevale võetud inimesed koos nimedega sisse olema kantud logiraamatusse.
See võib tema sõnul tähendada, et pääsenud meeskonnaliikmeid, kes teadsid, mis tegelikult juhtus, oli rohkem kui seni väidetud.

Björkman leiab, et küsimustele vastamiseks tuleks alustada uus ametlik uurimine ning otsuse selleks peaks tegema Eesti valitsus. Taasavatud uurimist peaks mehe sõnul juhtima kohtunik. Uurimine peaks muuhulgas selgitama, miks on raportites sellised erinevused.

Reedel kirjutas AFP, et õnnetuses hukkunute omaksed nõuavad uut uurimist. Nemad soovivat välja selgitada, kas õnnetuse põhjustas plahvatus. Pühapäeval algas nende algatusel nädalane kampaania “Miks tuleb Estonia huku ametlik uurimisraport (1994-1997) uuesti avada?”.

…

Minu rõhuasetus – Avo