Taa­si­se­seis­vu­mi­se ae­gu Ees­ti üheks reos­ta­tu­maks voo­lu­vee­ko­guks pee­tud Ida-Vi­ru­maal asu­va Purt­se jõe ve­si on nüüd ju­ba niivõrd puh­taks muu­tu­nud, et sel­les uue­le elu­le är­ga­nud lõhe ja me­ri­fo­rel­li asur­kon­na kait­seks plaa­nib kesk­kon­na­mi­nis­tee­rium lä­hia­jal vas­ta­vad pii­ran­gud keh­tes­ta­da.

Ka­la­tead­la­se Mart Kan­gu­ri sõnul kin­ni­ta­sid tä­na­vus­te uu­rin­gu­te tu­le­mu­sed, et Purt­se jões lei­dub nii noo­ri kui ka va­ne­maid lõhe­li­si, kel­le seas on hul­ga­nis­ti nii sin­na taa­sa­sus­ta­tud kui ka loo­dus­lik­ku pä­ri­to­lu ka­lu.

30 000 lõhemaimu

Kan­gur tõi väl­ja, et esi­mest kor­da saa­di Purt­sest spin­nin­gu­ga lõhe kät­te ne­li aas­tat ta­ga­si ning pä­rast se­da hak­kas lõhe­lis­te olu­kord jões jär­jest ülesmä­ge mi­ne­ma. „2005. aas­ta ok­toob­ri al­gul las­ti kat­se kor­ras Purt­se jõkke pea kolmkümmend tu­hat Põlu­la ka­la­kas­van­du­sest pä­rit lõhe­mai­mu.” 

Kesk­kon­na­mi­nis­tee­rium soo­vib ka­la­de kait­seks kee­la­ta ka­lapüügi tu­han­de meet­ri raa­diu­ses jõe suud­mest. Üht­la­si plaa­nib mi­nis­tee­rium Purt­se jõe sea­dus­tes teis­te lõhe­lis­te ku­de­vee­ko­gu­de ni­mis­tus­se kan­da.

„Al­gul te­ki­ta­sid kõhk­lu­si aas­ta­te­ga se­te­tes­se ko­gu­ne­nud reos­tu­sai­ned, mis võivad põh-jus­ta­da koe­tud mar­ja huk­ku­mi­se või siis noor­te­le ka­la­de­le toi­duks so­bi­va põhja­loo­mas­ti­ku puu­du­mi­se. Loo­dus­lik si­gi­mi­ne ning noorjär­ku­de püsi­majää­mi­ne on aga need kõhk­lu­sed nüüd­seks ha­ju­ta­nud,” ütles Kan­gur.

Ida-Vi­ru­maa kesk­kon­na­tee­nis­tu­se ju­ha­ta­ja Agu Vä­rim­äe vii­tas, et prae­gu reos­ta­vad Purt­se jõge oma heit­vee­ga Püssis puit­laastp­laa­te too­tev AS Re­po Vab­ri­kud ja Ki­viõli Kee­miatöös­tus. „Ku­na nen­de ve­si on puh­taks muu­tu­nud, on ka jõe olu­kord pa­ra­ne­nud,” ütles Vä­rim­äe, nen­ti­des sa­mal ajal, et õli­sest set­test ku­bi­sev jõepõhi jääb veel aas­ta­teks reos­tu­nuks. „Siia­ni uu­ri­tak­se, kui­das jõgi aas­takümne­te jook­sul reos­tu­nud se­te­test pu­has­ta­da, sest nen­de lii­gu­ta­mi­ne võib kaa­sa tuua tõsi­seid prob­lee­me,” osu­tas ta.

Vä­rim­äe li­sas, et pea­gi val­mib Purt­se jõe alam­jook­sul asu­va Sil­lao­ru hüdroe­lekt­ri­jaa­ma pai­su­le ka­lat­repp, mil­le abil pää­sek­sid lõhed ka üles­voo­lu ku­de­ma.

Purt­se lõhe­lis­te asur­kon­na taas­tu­mi­se­le on pal­jus­ki kaa­sa ai­da­nud ka Põlu­la ka­la­kas­va­tus­kes­ku­sest vii­mas­te aas­ta­te jook­sul jõkke asus­ta­tud lõhe­mai­mud. Nii on ala­tes 2005. aas­tast Purt­se jõkke las­tud li­gi­kau­du 100 000 Põlu­last pä­rit noor­ka­la.

Purt­se jõgi oli en­ne põlev­ki­viõli toot­mi­se alus­ta­mist Nar­va jõe jä­rel täht­su­selt tei­ne lõhejõgi Ees­tis. Pä­rast Teist maail­masõda ku­ni möö­du­nud kümnen­di al­gu­saas­ta­te­ni oli aga jõgi üks enim reos­tu­nuid ja muu­tu­nud peaae­gu elu­tuks.