Riik ei taha maapoodide agooniat peatada, kuid naaberriikidel on sel alal pikk kogemus.
Põhjamaadel on maakaubanduse toetamisest kolmekümneaastane kogemus, väikekauplusi on asunud kaitsma ka europarlament. Ent Eesti külapildi lahutamatu osa on tabaluku ja kinnilöödud akendega poehoone.
Külades on kokku loetud nii mesilaspered, küülikud kui ka kitsed, kuid ükski ametkond ei tea külapoodide arvu. Ometi elab maal 453 000 inimest.
Üheksakümnendate algul oli Eestis tuhatkond maapoodi, millest 2005. aastaks jäi järele 400. “2005–2006 suleti 192 väikekauplust nii linnas kui ka maal,” kirjutab Tiina Rauk maakaubanduse alases magistritöös.
Tänavu on suletud paarküm-mend külapoodi, sama palju kaupmehi peab sulgemisplaane. Mured on kõikjal samad: tootjad ja hulgilaod müüvad neile kaupa kallimalt kui suurklientidele, aga kohaliku toodangu müüki takistavad euronõuded. Külarahvas eelistab sõnades oma kaupmeest, aga teeb ostud linnamarketites.
Ebavõrdne konkurents
Rõuges suletud K-Keskuse omanik Sirje Kõiv ütles, et pidas poodi 13 aastat puhkuseta ega jõudnud ebavõrdses konkurentsis vastu panna.
Väätsa vallavanem Kaja Sepp otsis suvel paarisaja elanikuga Lõõla küla kauplusele pidajat, sest Järva TÜ otsustas poe sulgeda. “Pean ebaõiglaseks, et suurpoodidel ja kettidel on eelised. Ka meil võiks olla kohalike poodide toetamiseks kodanikuliikumine nagu mujal maailmas,” arutles vallavanem.
Majandusministeeriumil ja regionaalministri bürool pole maakaubanduse kohta ei statistikat ega ühtegi seaduseelnõu.
Riigikogu maaelu ja majanduskomisjoni kolmekümnest liikmest ja ametnikust pidasid maakaubanduse teemalisele e-kirjale vastamist vajalikuks kolm. Sotsiaaldemokraat Kalev Kotkas leidis, et maapoodidele võiks teha mööndusi euronõuete täitmise osas, sest neile on see märksa kallim kui suurtel. Roheline Aleksei Lotman oli sama meelt ja väitis, et tegelikult lubavad euroseadused maapoes müüa kodus tapetud loomade liha.
Sotsiaaldemokraat Jüri Tamme arvates tuleks piirata suurpoodide lahtiolekuaegu nädalavahetustel ja riigipühade ajal, nagu tehakse mitmel pool Euroopas. See võiks motiveerida väikeettevõtjaid avama kas või nädalavahetuseks kohalikku toodangut müüvaid poode.
Põllumajandusministeerium ei pidanud vajalikuks maakaubanduse teemat arutada.
Maris Sarv-Kaasik PRIA-st andis teada, et tegelikult on mitmeid rahaabi võimalusi. Raha saab taotleda autokaupluse ja külapoe seadmete ostmiseks või laiemalt maaelu edendamiseks. Samal ajal tunnistas mitu vallavanemat ja poodnikku, et neil pole PRIA võimalustest aimu.
Mõni maavalitsus on kokku kutsunud nõupidamisi, arutanud kauplusauto soetamise või näiteks Võrumaal rahva lähematesse maapoodidesse sõidutamise võimalust.
Seevastu Viljandi maavalitsus teatas ajakirjanikule, et maakaubandus pole nende rida ja nemad sellega ei tegele, sest puuduvat nõudlus.
Tundmatud toetused
•• Piret Marvet Norra saatkonnast teatas, et fjordide maal toetatakse maakauplusi alates 1976. aastast. Igal aastal 18 miljoni Eesti krooni väärtuses toetusi maksva fondi eesmärk on inimeste kodu lähedase toidupoe püsima jätmine ning kohalike elanike ja poliitikute teavitamine väikepoodide rollist kohalikus elus. Keskustest kaugemal asuvatele poodidele pakutakse äri-nõustamist, näiteks kuidas saada odavamaid hulgiostuhindu. Poode julgustatakse müüma kohapeal toodetud toidukaupu ja pakkuma postkontori- või apteegiteenust. Nõustajad julgustavad kohalikke oma poe toetamiseks koostööd tegema, sealt rohkem ostma.
•• Oma maakauplusi toetavad eriprogrammidega ka Taani ja Rootsi.
•• Aasta alguses võttis europarlament vastu karmilt sõnastatud deklaratsiooni, kus taunis suurte, kogu Euroopat valitsevate kaubanduskettide tegevust, millega surutakse väikekauplused ebavõrdsesse konkurentsi ja hävitatakse sel moel ka kohalikku kultuuripärandit.
VE: maapood
Riik laseb maapoodidel hääbuda
Riik ei taha maapoodide agooniat peatada, kuid naaberriikidel on sel alal pikk kogemus.
Põhjamaadel on maakaubanduse toetamisest kolmekümneaastane kogemus, väikekauplusi on asunud kaitsma ka europarlament. Ent Eesti külapildi lahutamatu osa on tabaluku ja kinnilöödud akendega poehoone.
Külades on kokku loetud nii mesilaspered, küülikud kui ka kitsed, kuid ükski ametkond ei tea külapoodide arvu. Ometi elab maal 453 000 inimest.
Üheksakümnendate algul oli Eestis tuhatkond maapoodi, millest 2005. aastaks jäi järele 400. “2005–2006 suleti 192 väikekauplust nii linnas kui ka maal,” kirjutab Tiina Rauk maakaubanduse alases magistritöös.
Tänavu on suletud paarküm-mend külapoodi, sama palju kaupmehi peab sulgemisplaane. Mured on kõikjal samad: tootjad ja hulgilaod müüvad neile kaupa kallimalt kui suurklientidele, aga kohaliku toodangu müüki takistavad euronõuded. Külarahvas eelistab sõnades oma kaupmeest, aga teeb ostud linnamarketites.
Ebavõrdne konkurents
Rõuges suletud K-Keskuse omanik Sirje Kõiv ütles, et pidas poodi 13 aastat puhkuseta ega jõudnud ebavõrdses konkurentsis vastu panna.
Väätsa vallavanem Kaja Sepp otsis suvel paarisaja elanikuga Lõõla küla kauplusele pidajat, sest Järva TÜ otsustas poe sulgeda. “Pean ebaõiglaseks, et suurpoodidel ja kettidel on eelised. Ka meil võiks olla kohalike poodide toetamiseks kodanikuliikumine nagu mujal maailmas,” arutles vallavanem.
Majandusministeeriumil ja regionaalministri bürool pole maakaubanduse kohta ei statistikat ega ühtegi seaduseelnõu.
Riigikogu maaelu ja majanduskomisjoni kolmekümnest liikmest ja ametnikust pidasid maakaubanduse teemalisele e-kirjale vastamist vajalikuks kolm. Sotsiaaldemokraat Kalev Kotkas leidis, et maapoodidele võiks teha mööndusi euronõuete täitmise osas, sest neile on see märksa kallim kui suurtel. Roheline Aleksei Lotman oli sama meelt ja väitis, et tegelikult lubavad euroseadused maapoes müüa kodus tapetud loomade liha.
Sotsiaaldemokraat Jüri Tamme arvates tuleks piirata suurpoodide lahtiolekuaegu nädalavahetustel ja riigipühade ajal, nagu tehakse mitmel pool Euroopas. See võiks motiveerida väikeettevõtjaid avama kas või nädalavahetuseks kohalikku toodangut müüvaid poode.
Põllumajandusministeerium ei pidanud vajalikuks maakaubanduse teemat arutada.
Maris Sarv-Kaasik PRIA-st andis teada, et tegelikult on mitmeid rahaabi võimalusi. Raha saab taotleda autokaupluse ja külapoe seadmete ostmiseks või laiemalt maaelu edendamiseks. Samal ajal tunnistas mitu vallavanemat ja poodnikku, et neil pole PRIA võimalustest aimu.
Mõni maavalitsus on kokku kutsunud nõupidamisi, arutanud kauplusauto soetamise või näiteks Võrumaal rahva lähematesse maapoodidesse sõidutamise võimalust.
Seevastu Viljandi maavalitsus teatas ajakirjanikule, et maakaubandus pole nende rida ja nemad sellega ei tegele, sest puuduvat nõudlus.
Tundmatud toetused
•• Piret Marvet Norra saatkonnast teatas, et fjordide maal toetatakse maakauplusi alates 1976. aastast. Igal aastal 18 miljoni Eesti krooni väärtuses toetusi maksva fondi eesmärk on inimeste kodu lähedase toidupoe püsima jätmine ning kohalike elanike ja poliitikute teavitamine väikepoodide rollist kohalikus elus. Keskustest kaugemal asuvatele poodidele pakutakse äri-nõustamist, näiteks kuidas saada odavamaid hulgiostuhindu. Poode julgustatakse müüma kohapeal toodetud toidukaupu ja pakkuma postkontori- või apteegiteenust. Nõustajad julgustavad kohalikke oma poe toetamiseks koostööd tegema, sealt rohkem ostma.
•• Oma maakauplusi toetavad eriprogrammidega ka Taani ja Rootsi.
•• Aasta alguses võttis europarlament vastu karmilt sõnastatud deklaratsiooni, kus taunis suurte, kogu Euroopat valitsevate kaubanduskettide tegevust, millega surutakse väikekauplused ebavõrdsesse konkurentsi ja hävitatakse sel moel ka kohalikku kultuuripärandit.
Samal teemal Eesti Päevalehes:
– “Poed põlema, ise munema”, 17. oktoober,
– “Rakett stardib Parmu tänavast”, 15. oktoober