Eesti Vabariigi viiendal aastapäeval asutati kolonel Pildingu eestvõttel Tartus Vabadusristi Vendade Ühendus.
Oma ülesandeks seati 22.10.1929.a.-l Vabadusristi kavaleride koguteose väljaandmine, mis saigi teoks 1935.a-l ja kordustrükina 1984.a.-l Stockholmis.
1929.a. hakati perioodiliselt korraldama Vabadusristi päevi nendes kohtades, mis oli seotud Vabadussõja lahingutega. Esimene Vabadusristi kavaleride päev peeti Narvas 23.-24.06.1929.a.-l ja viimane sõjaeelne toimus 1940.a-l Pärnus, just sel suvel, mil ülemjuhataja J. Laidonerile
dikteeriti Narvas alandavaid tingimusi. See oli arvult XII kokkutulek ja toona otsustati, et enne ei tulda kokku, kui ärevad ajad mööda saavad. Sellele aga eelnes XI kokkutulek, mis toimus 11.06.1939.a. Jõhvis ja kus osales üle 1000 Vabadusristi kavaleri üle Eesti.
Uuesti taastati vabadusristi kavaleride päevade traditsioon 1988.a. sügisel, kui Mustametsa Muinsuskaitse Klubi esimehe Enn Voitka eestvedamisel korraldati XIII Vabadusristi päev Kirde-Tartumaal Varal ja sellele oli kohale tulnud II liigi 3.järgu Vabadusristi kavalerid Jüri Nianelson ja Karl Jaanus ning neli Vabadussõja veterani ja hulk nende järeltulijaid.
Nüüdseks on ka see traditsioon saanud ajalooks, sest viimane Vabadusristi kavaler Karl Jaanus suri mõned aastad tagasi.
Vabadusristi päevade lipukirjaks oli algusest peale “Vaba Eestile truu surmani”.
Arthur Ruusmaa, kasutatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja muuseumi
materjale .
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Vabadusristi Vendade Ühendus
Eesti Vabariigi viiendal aastapäeval asutati kolonel Pildingu eestvõttel Tartus Vabadusristi Vendade Ühendus.
Oma ülesandeks seati 22.10.1929.a.-l Vabadusristi kavaleride koguteose väljaandmine, mis saigi teoks 1935.a-l ja kordustrükina 1984.a.-l Stockholmis.
1929.a. hakati perioodiliselt korraldama Vabadusristi päevi nendes kohtades, mis oli seotud Vabadussõja lahingutega. Esimene Vabadusristi kavaleride päev peeti Narvas 23.-24.06.1929.a.-l ja viimane sõjaeelne toimus 1940.a-l Pärnus, just sel suvel, mil ülemjuhataja J. Laidonerile
dikteeriti Narvas alandavaid tingimusi. See oli arvult XII kokkutulek ja toona otsustati, et enne ei tulda kokku, kui ärevad ajad mööda saavad. Sellele aga eelnes XI kokkutulek, mis toimus 11.06.1939.a. Jõhvis ja kus osales üle 1000 Vabadusristi kavaleri üle Eesti.
Uuesti taastati vabadusristi kavaleride päevade traditsioon 1988.a. sügisel, kui Mustametsa Muinsuskaitse Klubi esimehe Enn Voitka eestvedamisel korraldati XIII Vabadusristi päev Kirde-Tartumaal Varal ja sellele oli kohale tulnud II liigi 3.järgu Vabadusristi kavalerid Jüri Nianelson ja Karl Jaanus ning neli Vabadussõja veterani ja hulk nende järeltulijaid.
Nüüdseks on ka see traditsioon saanud ajalooks, sest viimane Vabadusristi kavaler Karl Jaanus suri mõned aastad tagasi.
Vabadusristi päevade lipukirjaks oli algusest peale “Vaba Eestile truu surmani”.
Arthur Ruusmaa, kasutatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja muuseumi
materjale .