Lippmaa: oleme Gruusiast totaalselt erinevad

• Video eraldi aknas: Endel Lippmaa: Tuleb nii kolmas, kui ka neljas ja viies maailmasõda

Akadeemik Endel Lippmaa leiab, et Venemaa ja Gruusia konflikt ei tähenda otsest ohtu Eestile, kuna oleme NATOsse kuulumise tõttu Gruusiast täiesti erinevas ja turvalisemas olukorras.

See ohustab kogu maailma, aga mitte Eestit spetsiifiliselt. Me peame ükskord õppima aru saama, et Eesti ei ole mingi pisiriik, vaid suure ja tegelikult väga võimsa koalitsiooni – NATO – liige. Ja NATO võimsus – majanduslik, sõjaline ja informatsiooniline – on palju suurem kui kellelgi teisel.

Me võime alati kasutada artikkel nelja, mis nõuab kollektiivset kaitset. Kõik need konfliktid, mida on peetud, on peetud kohtades, kus NATO riigid pole olnud vahetult seotud.

Georgia (Gruusia) ei ole NATOs, Soome ei ole NATOs, Bosnia ei ole NATOs, Kosovo ei ole NATOs. Nende puhul võib teha, mida tahes. Aga NATO riikidega on asi palju tõsisem. Praegu ei ole enam vist Eesti õhupiirigi kuigi palju rikutud – pole enam kuulda olnud, sest NATO hävitajad on liikvel ja see ei tule enam hästi välja.

Meil on vaja ükskord õppida, et oleme totaalselt erinevad. Me oleme ka Euroopa Liidus, aga selle sõjaline võimsus on muidugi tühine. Selles mõttes ei saa ELi väga tõsiselt võtta. Aga NATOt saab.

Ja see ongi see suur erinevus. Me ei pea ennast võrdsustama nende vägagi raskes ja ähvardavas olukorras olevate riikidega, kes on väljaspool NATOt.

Kas on tõenäoline, et Venemaa püüab ikkagi oma impeeriumi taastada? Kas Eesti on seal sees või jääb välja?

Ei-ei, see ei ole kas nii või naa. Kui Venemaa päästab lahti kolmanda maailmasõja, siis läheb neil ilmselt nagu Saksamaalgi, kes alustas väga uhkelt sõda, aga lõpp ei tulnud mitte nii uhke. Vahepeal oli “pool on läinud ja pool on alles, Deutschland, Deutschland über alles”, aga midagi head sellest ei tulnud.

Selles mõttes ma ütleksin, et ähvardus on kogu maailmale. Ja ma ei näe siin üldse probleemi. Me ei pea muretsema selle pärast, me ei pea ise midagi tegema. Me ei tohi püüda ajada oma välispoliitikat, olles NATO riik. Me peame ajama NATO põhiliste jõutsentrite poliitikat. See tagab meie julgeoleku.

Kas seoses Gruusia sõjaga oleks midagi vaja teha piirilepingu suhtes Venemaaga?

Ei ole. Piirilepinguga tegi meie välisministeerium ühe vea, et ta võttis vastu ja kirjutas alla Venemaa poolt esitatud preambuli. Milles on suur viga? Ei tohi piirilepingut siduda pärast II maailmasõda ilmunud organisatsioonidega, nagu ÜRO ja OSCE, mis lõppude lõpuks selle nime all tehti Budapestis alles 1994. aastal. Me loobume sellega oma järjepidevusest ja seome piirilepingu täiesti uute õigusaktidega.

Seetõttu talitas Eesti täiesti õigesti, lisades oma preambuli, kus on lähtutud Eesti vabariigi õiguslikust järjepidevusest, mida Venemaa ise samuti samuti tunnistas veel aastal 1989.

Järelikult kõige õigem lahendus oleks ära jätta mõlemad preambulid, sest ega lepingul ei pea olema preambuleid. Lihtsalt võib öelda, et “The Republic of Estonia and the Russian Federation…”

See oleks teine võimalus – jätta ära jätta mõlemad. Aga mida ei saa olla ja ei tohi olla, on jätta ainult Venemaa oma, mis seob Eesti uute lepingutega, tehes temast uue Nõukogude Liidust välja kujunenud riigi. Kas Venemaa soovib seda? Muidugi soovib. Venemaa kõrged riigiametnikud on juba ajakirjanduskonverentsidelgi rõhutanud, et Venemaa soovib taastada oma 1913. aasta piire. Usun küll!

Muide, kogu selle ideoloogia pani väga ilusasti kirja niisugune Venemaa vaenlane nagu Karl Marx oma teoses “Aussenpolitik des Zarenrusslands”. Seal on ju näidatud, kuidas Venemaa igatseb Kuveiti ja paljusid muid piirkondi. Ja see on ainuke Marxi teos, mis oli Nõukogude Liidus rangelt keelatud. Nii et see on vana poliitiline ambitsioon. See on nagu Saksamaa Drang nach Osten. Sellest ei tule midagi head ei maailmale ega vastavat ideoloogiat kandvale riigile.

Kas Te usute, et kolmas maailmasõda tuleb?

Tuleb muidugi. Küsimus on ainult millal. Peale selle – oleme optimistid! – tuleb neljas ja viies ka.

Toimetas Oliver Kahu