Põhjavee nn depressioonilehtrid on arutu põlevkivikaevandamise tulemus, mille tagajärgi veel ei hoomata.
Aastakümneid kestnud puhta põhjavee väljapumpamisega kaasnenud depressioonilehtrid lõid näilised tingimused muretuks maakasutuseks ja äraolemiseks.
Sajanditaguseid liigveemured jäid unustuste hõlma. Metsamehe ja põllumehe tarkust enam ei vajatud, tähtsamaks osutusid põlevkivikaevurite mured.
Enam kui 60-70 aastat tagasi ei peetud Jõhvi idaosa soise pinnase tõttu perspektiivikaks. “Tänu” Jõhvi põlevkivikaevandusele osutus aga see kant perspektiivseks elamuehituspiirkonnaks. Paradoksaalne, kuid endise soise tühermaa peatänava nimi on Soo tänav…
Ajad on muutunud.
Kaevanduste sulgemisega lõppes ka põhjavee väljapumpamine.
Ja Isand Loodus sai rahulikult asuda haavu ravima – täitma põhjavee depressiooni- ehk alangulehtreid. Muide, nagu allpool lugedes veenduda võite – vägagi edukalt. Poleks uskunudki, et ka minu silmad seda näha saavad…
Ainult et Inimene – see Looduse kroon – polnud selliseks Looduse tembuks valmis. Vähemalt Jõhvis ja Kohtla-Järvel.
Põlevkivimaa, 28. august 2008
xxx
Loe lisaks:
Jõhvis sai üleujutuses kõige rohkem kannatada raamatukogu
28.08.2008 21:31
Ago Gaškov, Jõhvi
Jõhvis kannatas üleujutuse tagajärjel kõige rohkem raamatukogu: keldrisse tunginud vesi hävitas hulga raamatuid ja perioodikat ning kahjustas riiuleid.
Jõhvis ja Kohtla-Järvel jätkub üleujutuse tagajärgede kõrvaldamine. Öösel pumpasid päästjad vett kaheksa maja keldrist, päeva jooksul jätkati tööd viie hoone juures. Kahjude kogusumma pole veel teada, kuid Jõhvi gümnaasiumis ja lasteaia keldris tegi vesi kardetust siiski vähem kurja.
“Paar tuhat raamatut. Ikka suhteliselt häid raamatuid, kirjandust, mis on õppijatele vajalik,” rääkis Jõhvi Keskraamatukogu direktor Ingrid Spitz “Aktuaalsele kaamerale”. “Mitte õppekirjandus, aga selline, mida neil vaja on. Mõni liik oli ikka täiesti välja laenutatud. Me koostame nimekirja ja püüame neid tagasi osta.”
Eriti väärtuslikke raamatuid püütakse taastada, aga raamatukogus pole ruumi isegi köidete kuivatamiseks.
Kohtla-Järvel uputas linnavalitsuse ja koolinoorte maja keldrit.
“Põrand ujub, kate tuli kahes ruumis lahti,” rääkis koolinoorte maja direktor Anna Rentik. “Kelder on niigi niiske. Ma ei tea, kuidas seda kuivaks saada, tuleb linnavõimudelt abi paluda, et kuivatusseadmeid saada. Need ruumid tuleb kuivaks saada.”
Eramajadest on kõige rohkem kannatanud üks Jõhvis Tammsaare tänaval asuv maja, mille keldrist päästjad täna vett kätte püüdsid saada. See maja kannatas väga kõvasti ka 2003. aastal.
Suur osa Jõhvist on ehitatud kunagise soo peale. Kuni kaevandused töötasid, oli liigveega probleeme vaid mõnel kevadel. Viimase viie aasta jooksul rajatud kuivendussüsteemidest liigvee ärajuhtimiseks ei piisa.
Toimetas Heikki Aasaru
xxx
| Jõhvi loeb kahjusid kokku |
|
 Eile jätkus võitlus lausvihmast põhjustatud uputusega. Eriti suurt kahju tekitas vesi Jõhvis, kus said kannatada nii munitsipaalasutused, firmad kui eraisikud.
Telefoninumbril 1524, millele Ida-Virumaa kriisikomisjon soovitas uputusega seotud ohu korral helistada, oli eile hommikuks tulnud 69 kõnet, kõige rohkem oli neid Jõhvist. Uputust aitasid likvideerida päästjad, kes kõigil kiiret abi vajanud juhtudel välja sõitsid.
“Päästeteenistus tuli pärast numbril 1524 helistamist väga operatiivselt kohale ja tänu sellele õnnestus meil keldri üleujutamise halvemaid tagajärgi vältida,” ütles Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumi direktor Valentina Lausmaa. “Kui vett poleks hakatud kiiresti ära pumpama, võinuks see soojussõlme automaatikani küündida.”
Jõhvi gümnaasiumis oli olukord tõsisem. Seal sai kannatada elektrivarustussüsteem. Praegu käivad tööd selle taastamiseks. Jõhvi abivallavanem Priit Kesler ütles eile, et kahju suurust tuleb alles täpsustada.
Vee alla jäi poolsada raamatut
Jõhvi keskraamatukogus sai kannatada keldriruumides olev raamatuhoidla. Päästjad pumpasid terve üleeilse päeva ja sellele järgnenud öö sealt vett välja.
“Nüüd on vesi alanenud ja me pääsesime keldrisse,” ütles raamatukogu juhataja Ingrid Spits. “Ma ei oska esialgu öelda, kui suur on kahju, kuid üle 500 raamatu on rikutud. Me saime kannatada mitte ainult materiaalselt, vaid ka moraalselt, sest paljusid vee alla jäänud raamatuid ei õnnestunud päästa, neid väljaandeid aga pole võimalik asendada. Raamatuhoidlas olid väga head raamatud, peale ilukirjanduse ka palju õpilastele ja üliõpilastele vajalikku teaduslikku ning õppekirjandust. Nüüd pole meil neile enam võimalik neid pakkuda.”
Kindlustusfirmad saavad kahju hüvitamise avaldusi
Juba eile hakati kindlustusfirmadesse kahju hüvitamise avaldusi esitama. Salva Kindlustusest öeldi, et täna hakkavad firma eksperdid kahju suurust hindama. ERGO Kindlustuse pressiesindaja Anu Vahtra-Hellati sõnul on nende firma saanud 20 avaldust nii eraisikutelt kui firmadelt. Vahtra-Hellati arvates pole kaugeltki mitte kõik üleujutuses kannatada saanud inimesed avaldust esitanud – paljud alles tegelevad tagajärgede likvideerimisega ega tea veel täpselt, kui suurt kahju nad on kandnud.
“Kui laekunud avalduste põhjal otsustada, siis esialgsetel hinnangutel on kahju suurus keskmiselt 50 000 krooni juhtumi kohta,” ütles Anu Vahtra-Hellat. “Mõningatel juhtudel on kahju kuni 10 000 krooni, seal aga, kus meie kliendil said kannatada elektroonika ja küttesüsteemid, on summad märksa suuremad.”
Kala ujus mööda Neptuni territooriumi ringi
Üleujutus tekitas kahju ka Jõhvi lähedal Tallinna-Narva maantee ääres asuvale puhkekeskusele Neptun. Puhkajatel on võimalus sealsest tehisjärvest forelli püüda, kuid pärast paduvihma hakkas järv üle ajama ja forell ujus peaaegu kogu Neptuni territooriumil ringi.
“Püüdsime seda võrkudega, kuid osa kala läks siiski Pühajõkke,” ütles puhkekeskuse juhataja Vadim Dello. “Mitmel korral tuli turvafirma töötajad appi kutsuda, sest mõned inimesed püüdsid olukorda ära kasutada ja meie forelli püüda.”
NIINA VOROPAJEVA
Neljapäev, 28.8.2008
|
|
xxx
| Vesi sundis tsirkust asukohta vahetama |
|
 Kohtla-Järvele saabunud rändtsirkusel tuli etenduste algus päeva võrra edasi lükata, sest vihm oli üle ujutanud platsi, kuhu taheti telk püsti panna.
Rändtsirkuse telk taheti nagu varasematelgi kordadel püsti panna Järve vene gümnaasiumi juurde. See polnud aga võimalik, sest plats oli teisipäeval ja kolmapäeval vee all. Uue koha otsingud ja sinna kolimine võtsid aega ning seepärast toimub esimene etendus eilse asemel täna. Tsirkusetuuri korraldaja Lauri Viikna sõnul publikule see probleeme ei valmistanud. Eelmüügist oli kolmapäevasele etendusele müüdud suhteliselt vähe pileteid – tavaliselt ostavad huvilised pääsme vahetult enne etendust.
Tänavusel tsirkusetuuril astuvad üles klounid, akrobaadid, maagid ja paljud teised, põhiesinejad on aga loomad. Areenil on krokodillid, lõvid, hüäänid, ilvesed, lõvid, ahvid, kassid ja koerad. Lauri Viikna sõnul on kõik esinejad valitud maailmanimega staaride seast. Esinejad on pärit Ukrainast, Venemaalt, Prantsusmaalt, Poolast ja mujalt. Etendus kestab kaks tundi ning näiteks Narvas läksid kõik tsirkusetuuri “Loomade tsirkus” üheksa etendust täismajale.
(PR)
Neljapäev, 28.8.2008
|
|
Uudised
VE: põhjavee depressioonilehtrid põlevkivikaevanduste maal
Põhjavee nn depressioonilehtrid on arutu põlevkivikaevandamise tulemus, mille tagajärgi veel ei hoomata.
Aastakümneid kestnud puhta põhjavee väljapumpamisega kaasnenud depressioonilehtrid lõid näilised tingimused muretuks maakasutuseks ja äraolemiseks.
Sajanditaguseid liigveemured jäid unustuste hõlma. Metsamehe ja põllumehe tarkust enam ei vajatud, tähtsamaks osutusid põlevkivikaevurite mured.
Enam kui 60-70 aastat tagasi ei peetud Jõhvi idaosa soise pinnase tõttu perspektiivikaks. “Tänu” Jõhvi põlevkivikaevandusele osutus aga see kant perspektiivseks elamuehituspiirkonnaks. Paradoksaalne, kuid endise soise tühermaa peatänava nimi on Soo tänav…
Ajad on muutunud.
Kaevanduste sulgemisega lõppes ka põhjavee väljapumpamine.
Ja Isand Loodus sai rahulikult asuda haavu ravima – täitma põhjavee depressiooni- ehk alangulehtreid. Muide, nagu allpool lugedes veenduda võite – vägagi edukalt. Poleks uskunudki, et ka minu silmad seda näha saavad…
Ainult et Inimene – see Looduse kroon – polnud selliseks Looduse tembuks valmis. Vähemalt Jõhvis ja Kohtla-Järvel.
Põlevkivimaa, 28. august 2008
xxx
Loe lisaks:
Jõhvis sai üleujutuses kõige rohkem kannatada raamatukogu
Ago Gaškov, Jõhvi
Jõhvis kannatas üleujutuse tagajärjel kõige rohkem raamatukogu: keldrisse tunginud vesi hävitas hulga raamatuid ja perioodikat ning kahjustas riiuleid.
Jõhvis ja Kohtla-Järvel jätkub üleujutuse tagajärgede kõrvaldamine. Öösel pumpasid päästjad vett kaheksa maja keldrist, päeva jooksul jätkati tööd viie hoone juures. Kahjude kogusumma pole veel teada, kuid Jõhvi gümnaasiumis ja lasteaia keldris tegi vesi kardetust siiski vähem kurja.
“Paar tuhat raamatut. Ikka suhteliselt häid raamatuid, kirjandust, mis on õppijatele vajalik,” rääkis Jõhvi Keskraamatukogu direktor Ingrid Spitz “Aktuaalsele kaamerale”. “Mitte õppekirjandus, aga selline, mida neil vaja on. Mõni liik oli ikka täiesti välja laenutatud. Me koostame nimekirja ja püüame neid tagasi osta.”
Eriti väärtuslikke raamatuid püütakse taastada, aga raamatukogus pole ruumi isegi köidete kuivatamiseks.
Kohtla-Järvel uputas linnavalitsuse ja koolinoorte maja keldrit.
“Põrand ujub, kate tuli kahes ruumis lahti,” rääkis koolinoorte maja direktor Anna Rentik. “Kelder on niigi niiske. Ma ei tea, kuidas seda kuivaks saada, tuleb linnavõimudelt abi paluda, et kuivatusseadmeid saada. Need ruumid tuleb kuivaks saada.”
Eramajadest on kõige rohkem kannatanud üks Jõhvis Tammsaare tänaval asuv maja, mille keldrist päästjad täna vett kätte püüdsid saada. See maja kannatas väga kõvasti ka 2003. aastal.
Suur osa Jõhvist on ehitatud kunagise soo peale. Kuni kaevandused töötasid, oli liigveega probleeme vaid mõnel kevadel. Viimase viie aasta jooksul rajatud kuivendussüsteemidest liigvee ärajuhtimiseks ei piisa.
Toimetas Heikki Aasaru
xxx
Telefoninumbril 1524, millele Ida-Virumaa kriisikomisjon soovitas uputusega seotud ohu korral helistada, oli eile hommikuks tulnud 69 kõnet, kõige rohkem oli neid Jõhvist. Uputust aitasid likvideerida päästjad, kes kõigil kiiret abi vajanud juhtudel välja sõitsid.
“Päästeteenistus tuli pärast numbril 1524 helistamist väga operatiivselt kohale ja tänu sellele õnnestus meil keldri üleujutamise halvemaid tagajärgi vältida,” ütles Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumi direktor Valentina Lausmaa. “Kui vett poleks hakatud kiiresti ära pumpama, võinuks see soojussõlme automaatikani küündida.”
Jõhvi gümnaasiumis oli olukord tõsisem. Seal sai kannatada elektrivarustussüsteem. Praegu käivad tööd selle taastamiseks. Jõhvi abivallavanem Priit Kesler ütles eile, et kahju suurust tuleb alles täpsustada.
Vee alla jäi poolsada raamatut
Jõhvi keskraamatukogus sai kannatada keldriruumides olev raamatuhoidla. Päästjad pumpasid terve üleeilse päeva ja sellele järgnenud öö sealt vett välja.
“Nüüd on vesi alanenud ja me pääsesime keldrisse,” ütles raamatukogu juhataja Ingrid Spits. “Ma ei oska esialgu öelda, kui suur on kahju, kuid üle 500 raamatu on rikutud. Me saime kannatada mitte ainult materiaalselt, vaid ka moraalselt, sest paljusid vee alla jäänud raamatuid ei õnnestunud päästa, neid väljaandeid aga pole võimalik asendada. Raamatuhoidlas olid väga head raamatud, peale ilukirjanduse ka palju õpilastele ja üliõpilastele vajalikku teaduslikku ning õppekirjandust. Nüüd pole meil neile enam võimalik neid pakkuda.”
Kindlustusfirmad saavad kahju hüvitamise avaldusi
Juba eile hakati kindlustusfirmadesse kahju hüvitamise avaldusi esitama. Salva Kindlustusest öeldi, et täna hakkavad firma eksperdid kahju suurust hindama. ERGO Kindlustuse pressiesindaja Anu Vahtra-Hellati sõnul on nende firma saanud 20 avaldust nii eraisikutelt kui firmadelt. Vahtra-Hellati arvates pole kaugeltki mitte kõik üleujutuses kannatada saanud inimesed avaldust esitanud – paljud alles tegelevad tagajärgede likvideerimisega ega tea veel täpselt, kui suurt kahju nad on kandnud.
“Kui laekunud avalduste põhjal otsustada, siis esialgsetel hinnangutel on kahju suurus keskmiselt 50 000 krooni juhtumi kohta,” ütles Anu Vahtra-Hellat. “Mõningatel juhtudel on kahju kuni 10 000 krooni, seal aga, kus meie kliendil said kannatada elektroonika ja küttesüsteemid, on summad märksa suuremad.”
Kala ujus mööda Neptuni territooriumi ringi
Üleujutus tekitas kahju ka Jõhvi lähedal Tallinna-Narva maantee ääres asuvale puhkekeskusele Neptun. Puhkajatel on võimalus sealsest tehisjärvest forelli püüda, kuid pärast paduvihma hakkas järv üle ajama ja forell ujus peaaegu kogu Neptuni territooriumil ringi.
“Püüdsime seda võrkudega, kuid osa kala läks siiski Pühajõkke,” ütles puhkekeskuse juhataja Vadim Dello. “Mitmel korral tuli turvafirma töötajad appi kutsuda, sest mõned inimesed püüdsid olukorda ära kasutada ja meie forelli püüda.”
NIINA VOROPAJEVA
Neljapäev, 28.8.2008
xxx
Rändtsirkuse telk taheti nagu varasematelgi kordadel püsti panna Järve vene gümnaasiumi juurde. See polnud aga võimalik, sest plats oli teisipäeval ja kolmapäeval vee all. Uue koha otsingud ja sinna kolimine võtsid aega ning seepärast toimub esimene etendus eilse asemel täna. Tsirkusetuuri korraldaja Lauri Viikna sõnul publikule see probleeme ei valmistanud. Eelmüügist oli kolmapäevasele etendusele müüdud suhteliselt vähe pileteid – tavaliselt ostavad huvilised pääsme vahetult enne etendust.
Tänavusel tsirkusetuuril astuvad üles klounid, akrobaadid, maagid ja paljud teised, põhiesinejad on aga loomad. Areenil on krokodillid, lõvid, hüäänid, ilvesed, lõvid, ahvid, kassid ja koerad. Lauri Viikna sõnul on kõik esinejad valitud maailmanimega staaride seast. Esinejad on pärit Ukrainast, Venemaalt, Prantsusmaalt, Poolast ja mujalt. Etendus kestab kaks tundi ning näiteks Narvas läksid kõik tsirkusetuuri “Loomade tsirkus” üheksa etendust täismajale.
(PR)
Neljapäev, 28.8.2008