Järgmise aasta juulis lõpeb ligi 300 õpilasega Balti filmi- ja meediakoolil (BFM) üürileping Sütiste teel ning tarvis oleks uut stuudiot. Euroopa Liidu tõukefondidest taotles filmikool uude kohta kolimiseks 95 miljonit krooni. Kui raha ei saada, pole välistatud kooli Lätti kolimine.

BFM-i arendusjuhi Martin Aadamsoo sõnul oli põhjuseks, miks kaks aastat tagasi kolme Balti riigi filmikool just Tallinna kolis, siinne hea infrastruktuur. Eestis olid olemas maja, ühiselamud, lähedal asuv ETV stuudio, loetles ta.

Nüüd on aga tekkinud olukord, kus senised Tallinnas tegutsemise eelised hakkavad kaduma.

“Lätlased väga tahavad seda kooli,” ütles Eesti Filmi Sihtasutuse tegevjuht Marge Liiske ja lisas, et lõunanaabrid soovisid kooli oma riiki juba siis, kui see kaks aastat tagasi loodi. Tema sõnul võib riik BFM-ist ilma jääda, kui riik ei leia võimalust uutesse ruumidesse kolimist toetada.

Aadamsoo sõnul on kooli nõukokku kuuluvad Läti ja Leedu esindajad seisukohal, et Tallinn ei pruugi koolile enam parim asukoht olla. “Ebameeldivaid küsimusi võib ikka tulla,” ütles Aadamsoo. “Kunagi ei saa välistada seda, et lätlased küsivad: kus teil see infrastruktuur on?”

Kui BFM on tõepoolest sunnitud lõunanaabrite juurde kolima, ei jää Eesti tudengite jaoks alles ka riigieelarvelisi õppekohti, sest “pearaha” maksab riik vaid Eesti kõrgkoolidele. Aadamsoo sõnul tuleb siis Eesti riigil näiteks luua stipendiumide süsteem, nagu praegu on Lätis: Tallinnas BFM-is õppivad lätlased saavad toetust otse riigilt.

Leedulane kiidab kooli

Leedust pärit BFM-i üliõpilase Bernardas AndriusŽise sõnul oli filmikool temale ainus valik. “Kool on väga odav,” ütles AndriusŽis ja lisas, et mujal Euroopas filmikunsti õppimine maksaks viis kuni kuus korda rohkem. BFM-is maksab semester ingliskeelset filmiõpet 23 400 krooni. AndriusŽise sõnul on Tallinnas piisavalt vahendeid ja võimalusi filmindusega tegeleda, kuigi õppejõude võiks rohkem olla. “Alguseks on hea, hiljem võiks mujale õppima minna,” ütles Andriuðis.

Aadamsoo sõnul on BFM Euroopas unikaalne, sest pakub ühena vähestest kõrgkoolidest filmiharidust ka inglise keeles.

Valitsus teeb otsuse 30. septembriks

•• Eesti Päevaleht kirjutas selle aasta 19. juunil artiklis “Geenid ja tehnika jätsid filmi ja kunsti rahata”, et Eesti kõrgkoolid ja teadusasutused said Euroopa Liidu tõukefondidest rekordilised kaks miljardit krooni toetust.

•• Kuna tõukefondide prioriteet oli eelkõige teadustegevus, said raha teiste hulgas Eesti Biokeskus ja Tartu ülikooli füüsikum.

•• Raha jaotamisel jäi üle aga 215,5 miljonit krooni, mida valitsus lubab jagada Eesti kunstiakadeemia, Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Balti filmi- ja meediakooli vahel.

•• Nüüd ootab valitsus kõrgkoolidelt 30. septembrini ettepanekuid, kuidas summat jagada.

•• Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul ei ole praegu võimalik prognoosida, millise otsuse teeb valitsus septembri lõpus Euroopa Liidu tõukefondide seni jaotamata summade kohta.