NASA aparaat asus esimest korda uurima Marsi pinnasest võetud jääd
02. august 2008
Autor: Kaivo Kopli
Foto: NASA/Reuters
Phoenix Lander tegutseb seni Marsile saadetud uurimisaparaatidest kõige kaugemal põhjas.
Phoenix Lander “maitseb ja katsub vett”, kinnitasid missiooni juhtivad teadlased.
USA kosmoseagentuuri NASA uurimisaparaat Phoenix Lander, mis mai lõpus punasele planeedile jõudis, on leidnud Marsi pinnasest vett. “Me saime vett,” rõõmustas üks missiooni juhtivaid teadlasi William Boyton Arizona ülikoolist. “Me oleme nüüdseks seda puudutanud ja ka maitsnud. Meie seisukohalt maitses see ikka väga hästi.”
Jutt on pinnaseproovidest, mille Phoenixi robotkäsi eelmisel nädalal võttis, kuid mille uurimisaparaati toimetamisega tekkis raskusi. Nüüd saadi sellega hakkama ja esimesed analüü-situlemused jõudsid neljapäeva õhtul Maale. Phoenix on niisiis leidnud vett – mõistagi jää kujul – ning esimest korda on seda ka uuritud. Teadlastel oli põhjust šampanjapudeleid paugutada, sest seni on tõendid jää leidumisest Marsi põhjapiirkonna pinnases olnud suuresti kaudsed.
Leiu järel teatas NASA, et missiooni on pikendatud viie nädala võrra, uurimaks planeedi pinnast kuni septembri lõpuni. Mullu augustis teekonda alustanud ja 25. mail kohale jõudnud Phoenix on kasutanud mitmeid instrumente alates mikroskoobist kuni keemilise koostise määramise aparaatideni. Eksperimentide eesmärk on peale jää leidumise välja selgitada, kas kunagi oli jää seal ka sulanud moel olemas, mis tähendaks elu esinemiseks soodsamaid tingimusi. Lisaks on Phoenix teinud panoraamkaameraga mitusada fotot ümbritsevast maastikust.
Veteranid ikka veel teel
Vee olemasolu pinnaseproovis tõestati lihtsustatult öeldes ahjus, kus nullkraadise temperatuuri juures tuvastati veemolekulide eraldumine. Järgmiseks sammuks on pinnaseproovi “küpsetamine”: kui siis vabaneb süsinikupõhiseid komponente, võib juba järeldada midagi bio-elementide olemasolu kohta.
Phoenix pole ainus inimkonna saadik, mis parajasti Marsil tegutseb. Marsi ekvaatori lähedal uurivad olukorda kulgurid Spirit ja Opportunity, mis saabusid sinna 2004. aasta jaanuaris ja mille töölähetust on korduvalt pikendatud.
Phoenix on kolmas katsetaja
•• Phoenix üritab Marsil täita ülesandeid, millega 1999. aasta Polar Landeri ja 2001. aasta Surveyori missioonidel hakkama ei saadud. Polar Lander kukkus puruks ning Surveyorile esialgu pandud ülesanded tühistati.
•• Esimese aparaadina alates 1976. aastast kasutas Phoenix ka pidurdusmootoreid, mis omal ajal tekitasid tõsise debati, just nagu oleks need kõik võimalikud elu-märgid põletanud. Phoenix kasutas lõpp-pidurduseks langevarju.
•• Varasematest aparaatidest, millest on edukalt “marssunud” vaid iga teine, on Phoenixil paremad kaamerad, ta suudab tõhusamalt tolmu koostist uurida ja jälgida ilmastikumuutusi. Kaasas on ka DVD-plaat tervitustega tulevastele külastajatele.
Marsil on vett !!!
NASA aparaat asus esimest korda uurima Marsi pinnasest võetud jääd
Phoenix Lander “maitseb ja katsub vett”, kinnitasid missiooni juhtivad teadlased.
USA kosmoseagentuuri NASA uurimisaparaat Phoenix Lander, mis mai lõpus punasele planeedile jõudis, on leidnud Marsi pinnasest vett. “Me saime vett,” rõõmustas üks missiooni juhtivaid teadlasi William Boyton Arizona ülikoolist. “Me oleme nüüdseks seda puudutanud ja ka maitsnud. Meie seisukohalt maitses see ikka väga hästi.”
Jutt on pinnaseproovidest, mille Phoenixi robotkäsi eelmisel nädalal võttis, kuid mille uurimisaparaati toimetamisega tekkis raskusi. Nüüd saadi sellega hakkama ja esimesed analüü-situlemused jõudsid neljapäeva õhtul Maale. Phoenix on niisiis leidnud vett – mõistagi jää kujul – ning esimest korda on seda ka uuritud. Teadlastel oli põhjust šampanjapudeleid paugutada, sest seni on tõendid jää leidumisest Marsi põhjapiirkonna pinnases olnud suuresti kaudsed.
Leiu järel teatas NASA, et missiooni on pikendatud viie nädala võrra, uurimaks planeedi pinnast kuni septembri lõpuni. Mullu augustis teekonda alustanud ja 25. mail kohale jõudnud Phoenix on kasutanud mitmeid instrumente alates mikroskoobist kuni keemilise koostise määramise aparaatideni. Eksperimentide eesmärk on peale jää leidumise välja selgitada, kas kunagi oli jää seal ka sulanud moel olemas, mis tähendaks elu esinemiseks soodsamaid tingimusi. Lisaks on Phoenix teinud panoraamkaameraga mitusada fotot ümbritsevast maastikust.
Veteranid ikka veel teel
Vee olemasolu pinnaseproovis tõestati lihtsustatult öeldes ahjus, kus nullkraadise temperatuuri juures tuvastati veemolekulide eraldumine. Järgmiseks sammuks on pinnaseproovi “küpsetamine”: kui siis vabaneb süsinikupõhiseid komponente, võib juba järeldada midagi bio-elementide olemasolu kohta.
Phoenix pole ainus inimkonna saadik, mis parajasti Marsil tegutseb. Marsi ekvaatori lähedal uurivad olukorda kulgurid Spirit ja Opportunity, mis saabusid sinna 2004. aasta jaanuaris ja mille töölähetust on korduvalt pikendatud.
Phoenix on kolmas katsetaja
•• Phoenix üritab Marsil täita ülesandeid, millega 1999. aasta Polar Landeri ja 2001. aasta Surveyori missioonidel hakkama ei saadud. Polar Lander kukkus puruks ning Surveyorile esialgu pandud ülesanded tühistati.
•• Esimese aparaadina alates 1976. aastast kasutas Phoenix ka pidurdusmootoreid, mis omal ajal tekitasid tõsise debati, just nagu oleks need kõik võimalikud elu-märgid põletanud. Phoenix kasutas lõpp-pidurduseks langevarju.
•• Varasematest aparaatidest, millest on edukalt “marssunud” vaid iga teine, on Phoenixil paremad kaamerad, ta suudab tõhusamalt tolmu koostist uurida ja jälgida ilmastikumuutusi. Kaasas on ka DVD-plaat tervitustega tulevastele külastajatele.