“Rooli istunud laps ei mõelnud, et läheb ajab kellegi alla… Aga paraku ta võttis auto ja nüüd peab vastutama.

Julged teha, julge ka vastutada. Tegu on tehtud ja midagi enam muuta ei saa,” räägib tütar, kelle ema teismeline autojuht surnuks sõitis.

Õnnetus juhtus 19. juulil. 14aastane poiss kihutas Elva lähedal vanemapoolse Opeliga otsa oma sünnikodu juures tee ääres jalutanud kauaaegsele Paldiski linnasekretärile Kaja Pallonile (48) ja tema seitsmeaastasele pojale. Naine suri haiglas 22. juulil; väike Karl sai õnneks vaid vigastada ja arstid lubasid ta juba nädal tagasi koju.

Kaja tütre Monika sõnul kohtuvad omaksed täna advokaadiga ja siis selgub täpsemalt, mis edasi saab. “Soovime, et ema surnuks sõitnud noormees saaks õiglase karistuse, rohkemat ei oskagi praegu öelda,” räägib Monika. “Poiss on küll alles 14, aga ta juba vastutab oma tegude eest. Süüdlase nime me veel ei teagi, pole ka uurinud. Tahtsime, et ema saaks puhkama, ja nüüd hakkame asju edasi ajama. Pühapäeval olid matused…”

Lugupeetud inimene

Ootaksite, et süüdlane või tema vanemad teiega ühendust võtaksid või vabandaksid?

“Ega vabanduse palumine enam midagi anna, aga puht inimlikkusest… võiks nagu seda teha. Seni pole midagi kuulda. Ma ei tea ka, kas poiss võttis auto vanemate eest salaja. Eks aeg näitab.”

Kaja oli Paldiskis linnasekretärina ametis olnud juba 13 aastat, sestap tuleks sadamalinnas tikutulega otsida inimest, kes staažikat töötajat poleks tundnud – naine, kes endale töös vajakajäämisi ei lubanud, oli võitnud nii kolleegide kui ka linnarahva lugupidamise. Enne seda töötas ta Elva linnasekretärina.

Miks ema juurat õppima läks?

“Ta õppis juba keskkoolis viitele, siis viis tee Tartusse õigusteaduskonda. Ema oli alati selline, et jälgis, et kõik saaks õigesti ja õiglaselt lõpule viidud, et poleks kuskil tühje kohti,” meenutab tütar. “Kui midagi tegi, siis täiesti filigraanselt.”

Siiras ja hea

Tütre sõnul polnud Paldiski toona, 1995. aastal, selline koht, kuhu inimesed nii väga oleks tööle ja elama kippunud. “Aga ema läks, sest talle tundus see põneva väljakutsena. Sellesse, mis Paldiskist nüüd on saanud, on tema andnud suure osa. Hästi tubli ja vapper,” kiidab tütar.

Kolme lapse emal Kajal oli juba neli lapselast. “Nad kõik jäävad nüüd vanaema hellitustest ilma…Vanaemaks sai ta üsna vara, kõige vanem lapselaps sündis 1999. aastal,” räägib tütar. “Noor ja vahva vanaema, seda ta oli! Sokke veel küll ei kudunud – väga töine ja tegus ju alati ja kudumiseks polnud aega, aga ta tahtis seda kunagi väga teha. Paraku jäi kõik pooleli…”

Sooja ja südamlikku Kajat ümbritses alati palju inimesi, nii ka Elvas viimsele teele saates…

Tütar tõdeb, et isegi fotot, millel ema oleks üksi, on keeruline leida – alati on tal keegi kõrval.

“Siiras ja hea inimene, ema suure algustähega. Töökaaslased armastasid teda väga, kõik, kes teda ümbritsesid… kõigile tundus tema surm nii uskumatuna. Et selline asi ju lihtsalt ei saa juhtuda niivõrd hea inimesega. Et kuidas see on võimalik, et inimene lihtsalt hetkega võetakse meilt ära… Ta oli ju nii terve. Hästi tervislikud eluviisid – ta ei joonud, ei suitsetanud –, kuidas saab nii olla, alles 48aastane, pool elu peaks ju veel ees olema inimesel….” räägib tütar.

“Ühe lapse rumal mõte, ja inimest enam pole. Kujutan ette, et ega see lapsekene ka ei tahtnud, et nii läheks… Ta ei mõelnud ju, et läheb ajab nüüd kellegi alla… Paraku ta võttis auto ja nüüd ta peab ka vastutama oma teo eest. Julged teha, julge ka vastutada. Tegu on tehtud ja midagi enam muuta ei saa. Aega tagasi keerata paraku enam ei saa…”