Euroopa Komisjoni esindajad vaatavad ärevalt, mis nippidega püütakse Eestis igal juhul euroraha ära kulutada. Avalikult kättesaadavas eurorahade jagamise eksperdikomisjoni juuni alguse istungi lindistustes toovad nad kuuldavale selget ebamugavust väljendavaid kommentaare, mis annavad mõista, et mitte kõik siin riigis toimuv pole Brüsselile enam karvamööda.

Jutt käib Euroopa Liidu eelmise finantsperspektiivi – 2004.–2006. aasta – viimaste osade jagamisest.

12. juuni istungil pälvlisid kaks näidet pika arutelu. Esiteks tekitas küsimusi 19 miljoni krooni ümbertõstmine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) majandatavates valdkondades, nagu ekspordi toetamine, tegevust alustavate ettevõtete edendamine ning teaduse ja innovatsiooni rahastamine. Raha kanditakse nüüd hoopis Eesti kui reisisihi tutvustamise programmi, mille kaudu EAS kavatseb teha turismikampaaniaid Rootsis, Norras, Saksamaal, Lätis ja Leedus.

Teiseks tõsteti 6,8 miljonit krooni tööturumeetmetest hoopis alalõiku, mille pealkiri on “Haldussuutlikkuse tõstmine”. Nimelt soovitakse see raha anda siseminister Jüri Pihli loodava “superpolitsei” tippametnike ning osalt ka vanglaametnike koolitamiseks.

Euroopa Komisjoni esindajad kahtlesid meetodites, mida siinsed ametnikud raha kulutamiseks kasutavad. Kõigile internetis kättesaadavatel istungi lindistustel võib kuulda eurokomisjoni delegatsiooni juhi, regionaalarengu peadirektoraadi Eesti laua ülema Alain Roggeri üpris mõrkjaid sõnavõtte.

Oma märkustes peab ta Eesti ametnikele näiteks meelde tuletama, et raha ärakulutamine ei saa olla ainus eesmärk. “Kõige tähtsam eesmärk peab olema projektide kaudu tulemuste saavutamine,” hurjutab ta.

Samal istungil anti roheline tuli ka kahele mainitud rahade ümbertõstmisele, mille puhul läks komisjoni esindaja niikaugele, et palus lisada is¬tun¬gi protokolli oma eriarvamuse. Olles hea diplomaadi näide, otsib ta lindistuses hetke sõnu, kuid ütleb siis otse: sedasi talitades läheb Eesti lihtsama vastupanu teed.

Majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas eitas istungil, et EAS-is tehtavad ümberpaigutused oleksid meeleheitlik rahakulutamine. Ta seletas, et raha läheb turunduskampaaniatele, mida EAS kavatses teha uue finantsperioodi raha eest. “Aga kui võimalik, siis kasutame kõigepealt vanad vahendid enne ära, kui uute kallale läheme.”

Kuid Roggerile paistis see ilmselgelt imelik. Kui vana perioodi raha läheb nüüd hoopis uueks perioodiks ette nähtud projektidele, siis nõudis ta kinnitust, et viimast vastavalt parandatakse. Viidanud koosoleku jooksul mitmel korral Eesti majanduse viletsale olukorrale, ütles ta: “Ma siiski tahaksin, et tehtaks tugev panus ekspordivõime parandamisse.”

Seda enam oli Roggeri hämmastunud kuuldes, et tööturumeetmetest üle jääv 6,8 miljonit soovitakse kehvas majandusolukorras ümber paigutada hoopis ametnike koolitamiseks. “Kuidas nüüd seda öeldagi,” arutleb ta. “Struktuurivahendite missioon on selgelt majanduslik. Aga sellega, mida te ette panete, on mul kahtlusi. Kuidas siduda seda majandusliku dimensiooniga?”

Tõepoolest, kas 18,9 miljonit reklaamikampaaniateks annab sama palju pikaajalist ja riigile tulu toovat efekti, kui sellesama raha kasutamine ettevõtete, innovatsiooni või ekspordi arendamiseks? Kas praegu on õige hetk anda tööturuprojektide jaoks mõeldud raha hoopis ametnike koolitamiseks? Samasuguseid juhtumeid hakkab aasta lõpu poole arvatavasti sagedaminigi tulema, sest viimaseid “vana raha otsi” tuleb kindlasti veel juurde.

Ametnikud tunnistavad suurt poliitilist survet

Eurorahade seirekomisjoni 12. juuni istungi lindistusel tunnistavad ametnikud selgelt, et poliitikud avaldavad neile suurt survet kulutada raha ära iga hinna eest, ükskõik mis viisil.

Koosolekut juhatanud rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja asetäitja Monika Senkel möönab, et eesmärgiks ei saa olla lihtsalt raha 100% ärakasutamine, kuid poliitikud on teist meelt. “Olen poliitikutele pidanud nii mõnigi kord selgitama, et me ei saa seda raha panna ükskõik millistesse projektidesse. Esiteks peab neid projekte olema võimalik 2008. aasta lõpuks ellu viia ja teiseks on ikkagi oluline, et need projektid vastaksid meie prioriteetidele, mis on seatud struktuurivahendite kasutamiseks,” tunnistab ta otsekoheselt.

Kuid osalt peavad ametnikud Senkeli arvates praegu tegema ülisuuri pingutusi avaliku arvamuse tõttu. “Inimesele tänavalt on 40 miljonit väga suur summa. Meil ei ole praegu (arvestades meie olematut majanduskasvu ja pingelist riigieelarvet) Eesti rahvale võimalik öelda, et 40 miljonit on üle ja me ei suuda ega plaani seda ära kasutada.”

Eurokomisjon: Ida-Virumaale rohkem raha

Euroraha kasutamise seirekomisjoni istungil tutvustati kohal olnutele ka euroraha piirkondlikku jaotumist üle Eesti. Euroopa Komisjoni delegatsiooni juht Alain Roggeri polnud põrmugi rahul, et Ida-Virumaale läheb nii vähe raha.

“Ma olen pisut pettunud regionaalses jaotamises. Olen nõus, et regionaalne jaotus peaks vastama sealt tulnud projektide kvaliteedile. Aga ma näen, et eriti Ida-Viru maakonnas on investeeringud väiksed. Komisjon on võrdset regionaalset jaotust väga rõhutanud ja ma arvan, et sinna peaks uue programmi raames vabatahtlikult rohkem suunama. Meie arvates vajame nii sotsiaalset kui ka majanduslikku stabiilsust igal pool. Kui sinna raha ei lähe, siis on see punane tuli ka erainvesteeringute saabumisele,” ütles Rogger.