Miinijahtija Sakala jõudis täna kodusadamasse
mil.ee
Täna kell 12.00 sildus Miinisadamas esimest korda mereväe uus miinijahtija Sakala.
Laeva olid vastu võtmas mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, mereväe staabiülem vanemleitnant Ivo Värk ja Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper, samuti meeskonnaliikmete lähedased, teatas Kaitsejõudude peastaap.
“Uute miinijahtijate soetamisega on astutud suur samm edasi miinitõrje parandamise osas,” lausus mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, lisades, et laevadel on nüüdisaegne varustus, mis võimaldab miinitõrjeoperatsioone senisest oluliselt efektiivsemalt läbi viia.
“Miinijahtijate tähtsaimaks ülesandeks on hoida meie veed puhtana ja tagada laevasõidu ohutus laevateedel,” ütles mereväe ülem.
Sakala on ehitatud 1990. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud hüdrolokaatori ja Seafox miinihävitussüsteemiga.
Laev on 52,6 m pikk ning selle meeskonda kuulub 34 mereväelast, sealhulgas 12 ajateenijat. Enne Eestisse tulekut läbis Sakala meeskond seitsmekuulise laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.
“Meeskonna väljaõppega alustati eelmise aasta aprillist, täiskoosseisus sai meeskond koos harjutada alates eelmise aasta novembrist. On märkimisväärne, et kokkusurutud programmi omandamisega suutis meeskond hästi toime tulla,” ütles laeva komandör vanemleitnant Ain Pärna, sõnades veel, et pärast kahenädalast puhkust asub meeskond taas teenistusse, esimeseks ülesandeks saab sonarisüsteemi väljaõpe.
Sakala on teine kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Esimene alus Admiral Cowan saabus Eestisse 2007. aasta juulis. Kolmas laev Ugandi planeeritakse Eestile üle anda 2009. aasta alguses.
Uusi miinijahtijaid hakkab Eesti merevägi kasutama siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest.
Samuti asuvad miinijahtijad osalema NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Laevale paigaldatud hüdrolokaator aitab avastada ja identifitseerida ankru- ja põhjamiine. Seafox miinihävitussüsteemi allveeroboti abil tehakse lõhkekehad kahjutuks.
Meeskonna jaoks on seni kasutusel olnud Saksa päritolu miinilaevadega võrreldes suurimaks erinevuseks kinnine sild, mis tähendab, et laeva vahiohvitser ja vaatlejad ei pea laevaga opereerimiseks väljas seisma. Samuti asuvad kõik meeskonna olme- ja eluruumid pealpool veeliini.
Sakala on saanud oma nime samanimelise ennesõjaaegse Eesti mereväe aluse järgi.
Uudised
VE: miinijahtija “Sakala”
Miinijahtija Sakala jõudis kodusadamasse
www.sloleht.ee
Laeva olid vastu võtmas mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, mereväe staabiülem vanemleitnant Ivo Värk ja Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper, samuti meeskonnaliikmete lähedased, teatas Kaitsejõudude peastaap.
“Uute miinijahtijate soetamisega on astutud suur samm edasi miinitõrje parandamise osas,” lausus mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, lisades, et laevadel on nüüdisaegne varustus, mis võimaldab miinitõrjeoperatsioone senisest oluliselt efektiivsemalt läbi viia.
“Miinijahtijate tähtsaimaks ülesandeks on hoida meie veed puhtana ja tagada laevasõidu ohutus laevateedel,” ütles mereväe ülem.
Sakala on ehitatud 1990. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud hüdrolokaatori ja Seafox miinihävitussüsteemiga.
Laev on 52,6 m pikk ning selle meeskonda kuulub 34 mereväelast, sealhulgas 12 ajateenijat. Enne Eestisse tulekut läbis Sakala meeskond seitsmekuulise laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.
“Meeskonna väljaõppega alustati eelmise aasta aprillist, täiskoosseisus sai meeskond koos harjutada alates eelmise aasta novembrist. On märkimisväärne, et kokkusurutud programmi omandamisega suutis meeskond hästi toime tulla,” ütles laeva komandör vanemleitnant Ain Pärna, sõnades veel, et pärast kahenädalast puhkust asub meeskond taas teenistusse, esimeseks ülesandeks saab sonarisüsteemi väljaõpe.
Sakala on teine kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Esimene alus Admiral Cowan saabus Eestisse 2007. aasta juulis. Kolmas laev Ugandi planeeritakse Eestile üle anda 2009. aasta alguses.
Uusi miinijahtijaid hakkab Eesti merevägi kasutama siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest.
Samuti asuvad miinijahtijad osalema NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Laevale paigaldatud hüdrolokaator aitab avastada ja identifitseerida ankru- ja põhjamiine. Seafox miinihävitussüsteemi allveeroboti abil tehakse lõhkekehad kahjutuks.
Meeskonna jaoks on seni kasutusel olnud Saksa päritolu miinilaevadega võrreldes suurimaks erinevuseks kinnine sild, mis tähendab, et laeva vahiohvitser ja vaatlejad ei pea laevaga opereerimiseks väljas seisma. Samuti asuvad kõik meeskonna olme- ja eluruumid pealpool veeliini.
Sakala on saanud oma nime samanimelise ennesõjaaegse Eesti mereväe aluse järgi.