30.11.1700. aastal võitsid 8000 rootslast kuningas KARL XII juhtimisel Narva lahingus 50000-mehelist Vene väge, surmates vähemalt 10000 vaenlast.
30.11.1920 sündis meie kandi üks aktiivsemaid kooliloo uurijaid, Toila kandi kodu-uurija Märt MÕTUSTE. Tema üheks eluetapiks oli ka soomepoisi elu Soome mereväes.
Tema kodu-uurmuslikud tööd on andnud palju lisa ühe mereäärse kaluriküla ajaloo jäädvustamisele ja esiletoomisele. Tal on kindlasti üks parimaid kogusid nii fotode kui kirjasõna näol Oru lossist ja Oru pargist, Toila kandi haridus- ja kultuuriloost (seda tegevust on tunnustatud ka Toila aukodaniku tiitliga). Tema loomest on ilmunud “Ülevaade Narva hariduselust 1501-1940” 1988. aastal – 144 lehte meie kandi ühe osa haridusloost, “Toila ümbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost” Toila,1998, 160 lehekülge. 1987.-l algas ka aktiivne kodu-uurimuslik ajakirjanikutöö ja nii olid tema artiklid teretulnud ajalehtedes “Oktoober”, “Viru Rand”, “Leninlik Lipp”; “Põhjarannik”, “Videvik” – kokku ligi poolsada koduuurimusliku kirjutist. Ta on ka aktiivne kapellimängija. Suviste piduürituste raames on tihti Oru pargi soppides olnud kuulda kapelli ja M. Mõtuse viiulimuusikat. Asendamatu giid TOILA ja ORU pargi ja lossi tutvustamisel.
M. Mõtuste oli kauaaegne matemaatikaõpetaja Toila Keskkoolis ja koolimuuseumi rajaja. Tema kogutud koduloolised ja ajaloolised materjalid on alustalaks tulevase Toila-Voka muuseumi rajamiseks. M. Mõtuste materjale on säilitamisel Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi kogudes, Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Toila koolmuuseumis, Iisaku muuseumis (selle töö eest pälvis ka eelmisel aastal Iisaku muuseumi preemia).
Eriti palju on tema kogutud materjale Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis:
tema eriliseks uurimisteemaks on olnud meie kandi koolmeistrid.
M. Mõtuste on alati olnud sõnakas mees kodu-uurijate kokkutulekutel, Põlevkivimuusuemi kodu-uurimisringi kokkutulekutel ja üritustel. Tema tõid iseloomustab sügav juurdlev vaim ja tõesuse tagaajamine.
30.11.1985 sai endine Põlevkivimuuseumi filiaal, Leningradi t.18 asuv näitusesaal Mati RAUTSO ettepanekul nimeks VALGE SAAL. Sellest ajast peale kutsuti kõiki kunstihuvilisi näitustele Valgesse saali.
30. november
30.11.1700. aastal võitsid 8000 rootslast kuningas KARL XII juhtimisel Narva lahingus 50000-mehelist Vene väge, surmates vähemalt 10000 vaenlast.
30.11.1920 sündis meie kandi üks aktiivsemaid kooliloo uurijaid, Toila kandi kodu-uurija Märt MÕTUSTE. Tema üheks eluetapiks oli ka soomepoisi elu Soome mereväes.
Tema kodu-uurmuslikud tööd on andnud palju lisa ühe mereäärse kaluriküla ajaloo jäädvustamisele ja esiletoomisele. Tal on kindlasti üks parimaid kogusid nii fotode kui kirjasõna näol Oru lossist ja Oru pargist, Toila kandi haridus- ja kultuuriloost (seda tegevust on tunnustatud ka Toila aukodaniku tiitliga). Tema loomest on ilmunud “Ülevaade Narva hariduselust 1501-1940” 1988. aastal – 144 lehte meie kandi ühe osa haridusloost, “Toila ümbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost” Toila,1998, 160 lehekülge. 1987.-l algas ka aktiivne kodu-uurimuslik ajakirjanikutöö ja nii olid tema artiklid teretulnud ajalehtedes “Oktoober”, “Viru Rand”, “Leninlik Lipp”; “Põhjarannik”, “Videvik” – kokku ligi poolsada koduuurimusliku kirjutist. Ta on ka aktiivne kapellimängija. Suviste piduürituste raames on tihti Oru pargi soppides olnud kuulda kapelli ja M. Mõtuse viiulimuusikat. Asendamatu giid TOILA ja ORU pargi ja lossi tutvustamisel.
M. Mõtuste oli kauaaegne matemaatikaõpetaja Toila Keskkoolis ja koolimuuseumi rajaja. Tema kogutud koduloolised ja ajaloolised materjalid on alustalaks tulevase Toila-Voka muuseumi rajamiseks. M. Mõtuste materjale on säilitamisel Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi kogudes, Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Toila koolmuuseumis, Iisaku muuseumis (selle töö eest pälvis ka eelmisel aastal Iisaku muuseumi preemia).
Eriti palju on tema kogutud materjale Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis:
tema eriliseks uurimisteemaks on olnud meie kandi koolmeistrid.
M. Mõtuste on alati olnud sõnakas mees kodu-uurijate kokkutulekutel, Põlevkivimuusuemi kodu-uurimisringi kokkutulekutel ja üritustel. Tema tõid iseloomustab sügav juurdlev vaim ja tõesuse tagaajamine.
30.11.1985 sai endine Põlevkivimuuseumi filiaal, Leningradi t.18 asuv näitusesaal Mati RAUTSO ettepanekul nimeks VALGE SAAL. Sellest ajast peale kutsuti kõiki kunstihuvilisi näitustele Valgesse saali.