29. novembril 1893 ilmus ajalehes “Olevik” teade, et Narva kodanik Mihkel Tasane sai Eestimaa kubernerihärralt loa asutada Jõhvis raamatukauplus. Kus see täpselt asus, pole teada. Kaks aastat hiljem ostis selle kaupluse Amalie Roht ja uueks asukohaks sai Klettenbergi maja.
Kui Amalie Roht 1897 Hermann Nordmanniga abiellus,asutasid nad suuräri, mis eksisteeris Esimese Maailmasõjani.
29.11.1918-ni viibisid Jõhvis Saksa okupatsiooniväed, mis olid siia
saabunud sama aasta 1. märtsil. Selle lühikese aja jooksul nummerdati majad (seega iga maja sai endale numbri ja aadressi – Saksa ornung),
rajati kõnniteed ja turuplatsi äärde istutati ilupuid. Mõne legendi järgi olevat Jõhvi linnavapp oma hõbekuused saanudki tänu sakslastele, kes sellised väärispuud-ilupuud istutasidki turuplatsi äärde.
29.11.1988. a. tähistati suure pidulikkusega Eesti Töörahva Kommuuni 70. aastapäeva ( seda on peetud Eesti riigi üheks arenguetapiks – siis oli meil korraga neli võimu – oma võim, saksa võim, kommuuni võim ja bolshevike võim (seda küll läbi kommuuni)…
Muuseumi ja Lembit Kiisma materjalide alusel Arthur Ruusmaa.
29. november
29. novembril 1893 ilmus ajalehes “Olevik” teade, et Narva kodanik Mihkel Tasane sai Eestimaa kubernerihärralt loa asutada Jõhvis raamatukauplus. Kus see täpselt asus, pole teada. Kaks aastat hiljem ostis selle kaupluse Amalie Roht ja uueks asukohaks sai Klettenbergi maja.
Kui Amalie Roht 1897 Hermann Nordmanniga abiellus,asutasid nad suuräri, mis eksisteeris Esimese Maailmasõjani.
29.11.1918-ni viibisid Jõhvis Saksa okupatsiooniväed, mis olid siia
saabunud sama aasta 1. märtsil. Selle lühikese aja jooksul nummerdati majad (seega iga maja sai endale numbri ja aadressi – Saksa ornung),
rajati kõnniteed ja turuplatsi äärde istutati ilupuid. Mõne legendi järgi olevat Jõhvi linnavapp oma hõbekuused saanudki tänu sakslastele, kes sellised väärispuud-ilupuud istutasidki turuplatsi äärde.
29.11.1988. a. tähistati suure pidulikkusega Eesti Töörahva Kommuuni 70. aastapäeva ( seda on peetud Eesti riigi üheks arenguetapiks – siis oli meil korraga neli võimu – oma võim, saksa võim, kommuuni võim ja bolshevike võim (seda küll läbi kommuuni)…
Muuseumi ja Lembit Kiisma materjalide alusel Arthur Ruusmaa.