25. november

Täna on KADRIPÄEV. Päev, mis on seotud vana uskumusega, et Kadri toovat õnne. Valgestesse rõivastesse riietatud kadrid käisid mõõda peresid ja soovisid karjaõnne. Kadrile anti ande. Kadridel oli kaasas nukk ja õlgedest hani, viimasega hirmutati sõnakuulmatuid lapsi.

25.11.1710. a. avaldati Eestimaa Kindralkuberberi patent, millega rajati sõjateede äärde nn.”kasakate postijaamad”. Kasutada saadi vaid sõjast säilinud hooneid, kõrtse või talutaresid. 1711-1712. a-il kasutati Eestimaal postijaamadena ka Pada, Purtse, Voka ja Vaivara ning ja Atsalama kõrtsi.1715-1719 ehitati Voka, 1728 said valmis Vaivara ja Varja postijaamad.

25.11.1889.a-l sündis Erra vallas koolmeister August KRUUSMAA, temast loe pikemalt Virumaa Leksikonist.

25.11.1924 sündis Narvas tehnik Vadim PALM, kes alustas Soomes
sõjameheteed 27.01.1944.a-l väljaõppega Jokelas ja Järvenpää sidekompaniis ning Jalkala staabikompaniis. Viimatinimetatu koosseisus võitles Karjala kannasel, Vuoksel ja Viiburi lahel. Eestisse saadeti tagasi 19.08.1944, kus sattus Tartu rindele. Peale sõda oli Tallinna Tehnikumi õpilane. Arreteeriti 1945.a. ja saadeti Põhja-Uurali vangilaagrisse, kust vabanes 1952. Töötas meistrina ja töödejuhatajana Pärnus.

Eesti riiklike põlevkivikaevanduste ajalugu algab juba maailmasõja aastatel. Nimelt 1916-1917, mil Vene valitsus rajas Kohtla-Järvele lahtise põlevkivikaevanduse.
Revolutsioon ja enamlaste võimuletulek 1917.a. lõpul halvasid kaevanduse väljaehitamistööd veel enne, kui see suutis korrapäraselt põlevkivi andma hakata. Ka Saksa okupatsioonivõimud ei jõudnud 1918. a. suvel ettevalmistustöödega nii kaugele, et põlevkivi turulesaatmist käima panna.
Eesti Ajutise Valitsuse Kaubandus-Tööstusministeeriumi volinikuna
võttis diplomeeritud insener Märt RAUD, hilisem Riigi Põlevkivitööstuse peadirektor, 25.11.1918. aastal Kohtla-Järve põlevkivikaevanduse
saksa adminsitratsioonilt üle ja korraldas tööde jätkamist Eesti valitsuse arvel.
Kaevanduse käimapanek ei õnnestunud ka seekord lõplikult, sest varsti pärast ülevõtmist sakslastelt langes Kohtla-Järve põlevkivikaevandus idast peale tungivate enamlaste vägede kätte ja oli viimaste poolt okupeeritud 07.12.1918 kuni 16.01.1919. Enne enamlaste tulekut suudeti kaevandusest välja võtta ainult 7-8 vagunit põlevkivi ja ainult üks vagun suudeti ka välja saata -Tallinnasse.
See aga ei vähenda 25.11.1918. tähtsust – seda päeva loetakse Eesti
Riikliku Põlevkivitööstuse sünnipäevaks. Päeva on õnnestunud tähistada alati pidulike ürituste ja ka kolme juubelialbumiga (10, 15 ja 20 aastat) ja 5. aastapäevaks ilmus nn.”kuldleht”.

25.11.1925.a-l sündis Avinurme vallas Ants KASK, kes õpilasena läks
Soome 04.11.1943.a-l ja sattus väljaõppele Jalkalasse ja Taavettis
se ja siit läks lahingutesse Viiburi lahel ja Vuoksele ja Eestisse
tuli tagasi 19.08.1944.a-l ja seda Kehra õppelaagrisse,kus aga pea
gi arreteeriti ja saadeti Vorkuta sunnitöölaagrisse,kus A.Kask suri
1946.a. talvel.

25.11.1925.a-l kehtestati Virumaal kaitsealadeks Narva-Jõesuu, Toila
ja Võsu, mille aluseks sai 19.06.1925.a-l Riigikogus vastu võetud
“Suvitus- ja raviasutuskohtade seadus”. Seaduse kohaselt oli nimetatud piirkondades maakonna ja linnavalitsuse loata keelatud hoonete, kanalisatsiooni- ja veevärgisüsteemi (ka avalike kaevude) ehitamine, tööstusettevõtetet moodustamine, metsaraie ning jäätmete väljaveokohtade loomine.

25.11.1937.a-l sündis Narvas keemik Jüri Tamm.

25.11.1998.a-l oli Vene Fõderatsiooni Leningradi oblasti delegatsiooni külaskäik Ida-Virumaale.

Muuseumi materjalide, J. Kangro ja isiklike väljakirjutiste põhjal
Arthur RUUSMAA.