12.11.1855. aastal sündis skulptor Amandus ADAMSON, Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja, kelle loomingusse kuulub ka mitu Virumaale tehtud Eesti Vabadussõja mälestussammast – Narva-Jõesuu Valges pargis
(hävitatud ja taastamata), Narva-Jõesuu kalmistul (säilinud originaalis) ja Rakveres (taastatud).
12.11.1917.-l sündis Narvas tulevane soomepoiss Albert KASK. 23.02.1944.-l läks Soome, oli väljaõppel Jokelas ja Taavetti allohvitseride koolis. Lahingurist sed sai Viiburi ja Vuokse lahingutes. Vabanes Soome Armee ridadest 18.09.1944. Õnnestus pääsaeda Rootsi, kus tegutses Torshavnis kalurina.
12.11.1930 sündis Kunda vallas Toolse külas metsavahi peres Ott KOOL. Ta õppis aastail 1938-1946 Malla algkoolis, 1948. aastal lõpetas Kohtla-Järve Tööstuskooli ja aasta hiljem ka õhtukooli. 1948-1950 töötas O. Kool elektrikuna Kundas, 1953. aastast alates kuus aastat Rakvere Metsatööstuses ja kaks aastat Väike-Maarja MTJ-is.
1961. hakkas pidama ajakirjaniku ametit ja oli kaks aastat ajakirja “Noorus” korrespondent. Samast ajast algab ka tema Eesti Raadio korrespondenditöö Põhja-Eestis. On saanud tuntuks ka kirjutajana – tema sulest on ilmunud teravate probleemidega publitsistikat ja lühijutte (“Adraseadmise aegu”, “Tähed allikas”). Ott Kool on kirjutanud ka publitsistliku kallakuga näidendeid “Lilled professorile”, “Maarja maal”, “Kes paljajalu käib?”, “Musta kassi öösel ei näe” jt. Käsitleb põhiliselt Virumaa külaelu päevaprobleema ja eetilisi küsimusi. Kooli näidendeid on edukalt esitatud ka Rakvere Teatris, samuti ka Pärnus. 1987.-st oli Ott KOOL kirjanike Liidu liige, 1962.a-st Eesti Ajakirjanike Liidu liige ja 1988. sai temast Eesti NSV teeniline ajakirjanik. Ott Kool on kirjutanud ka filmistsenaariume: “Puud ja inimesed”, “Hommikumeeleolu”, “Leib” jt. Eriti kuulsaks sai ta taasisesesivumise perioodil oma fosforiidivastase kampaanias osalemisega ja selle avalikustamisega. Oli aktiivselt tegev Eesti
Kongressis ja kuulus Eesti Komiteesse ning Eesti Põhiseaduse Assambleesse. Ott KOOLI elutee katkes 70 juubeli eel 28.augustil 2000.
Ott Kool puhkab oma viimast und Kunda kalmistul Sulev Hurma kirjalike andmete alusel.
12.11.1909 sündis arhitekt Salme LIIVER (Vahter), kes 1930-te II poolel projekteeris Vaivara maakaupliuse, mis hävis II maailmasõja ajal.
S. Liiver suri Tallinnas 08.01.1995.
12.11.1950 sündis kirikutegelane Villu JÜRJO, kes on praegu aktiivselt tegev Narva kirikuelu korraldamisel ja Aleksandri kiriku taastamisel.
12. november
12.11.1855. aastal sündis skulptor Amandus ADAMSON, Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja, kelle loomingusse kuulub ka mitu Virumaale tehtud Eesti Vabadussõja mälestussammast – Narva-Jõesuu Valges pargis
(hävitatud ja taastamata), Narva-Jõesuu kalmistul (säilinud originaalis) ja Rakveres (taastatud).
12.11.1917.-l sündis Narvas tulevane soomepoiss Albert KASK. 23.02.1944.-l läks Soome, oli väljaõppel Jokelas ja Taavetti allohvitseride koolis. Lahingurist sed sai Viiburi ja Vuokse lahingutes. Vabanes Soome Armee ridadest 18.09.1944. Õnnestus pääsaeda Rootsi, kus tegutses Torshavnis kalurina.
12.11.1930 sündis Kunda vallas Toolse külas metsavahi peres Ott KOOL. Ta õppis aastail 1938-1946 Malla algkoolis, 1948. aastal lõpetas Kohtla-Järve Tööstuskooli ja aasta hiljem ka õhtukooli. 1948-1950 töötas O. Kool elektrikuna Kundas, 1953. aastast alates kuus aastat Rakvere Metsatööstuses ja kaks aastat Väike-Maarja MTJ-is.
1961. hakkas pidama ajakirjaniku ametit ja oli kaks aastat ajakirja “Noorus” korrespondent. Samast ajast algab ka tema Eesti Raadio korrespondenditöö Põhja-Eestis. On saanud tuntuks ka kirjutajana – tema sulest on ilmunud teravate probleemidega publitsistikat ja lühijutte (“Adraseadmise aegu”, “Tähed allikas”). Ott Kool on kirjutanud ka publitsistliku kallakuga näidendeid “Lilled professorile”, “Maarja maal”, “Kes paljajalu käib?”, “Musta kassi öösel ei näe” jt. Käsitleb põhiliselt Virumaa külaelu päevaprobleema ja eetilisi küsimusi. Kooli näidendeid on edukalt esitatud ka Rakvere Teatris, samuti ka Pärnus. 1987.-st oli Ott KOOL kirjanike Liidu liige, 1962.a-st Eesti Ajakirjanike Liidu liige ja 1988. sai temast Eesti NSV teeniline ajakirjanik. Ott Kool on kirjutanud ka filmistsenaariume: “Puud ja inimesed”, “Hommikumeeleolu”, “Leib” jt. Eriti kuulsaks sai ta taasisesesivumise perioodil oma fosforiidivastase kampaanias osalemisega ja selle avalikustamisega. Oli aktiivselt tegev Eesti
Kongressis ja kuulus Eesti Komiteesse ning Eesti Põhiseaduse Assambleesse. Ott KOOLI elutee katkes 70 juubeli eel 28.augustil 2000.
Ott Kool puhkab oma viimast und Kunda kalmistul
Sulev Hurma kirjalike andmete alusel.
12.11.1909 sündis arhitekt Salme LIIVER (Vahter), kes 1930-te II poolel projekteeris Vaivara maakaupliuse, mis hävis II maailmasõja ajal.
S. Liiver suri Tallinnas 08.01.1995.
12.11.1950 sündis kirikutegelane Villu JÜRJO, kes on praegu aktiivselt tegev Narva kirikuelu korraldamisel ja Aleksandri kiriku taastamisel.
Arthur RUUSMAA.