1519 Hispaania konkistadoor Hernando CORTEZ jõudis tänapäeva Mehhiko pealinna kohal asunud asteekide pealinna Tenochtitlanini.
08.11.1763. aastal sündis Lohusuus eesti keele- ja kirjamees Otto Wilhelm MASING. Töötades piika aega ka Viru-Nigula kirikuõpetajana, läks O. W. Masing meie keele- ja kultuurilukku sellega, et tõi eesti keelde “õ” tähe. Suri 15.03. 1832.a-l.
1793 Rahvale avati Louve´i muuseum Pariisis.
08.11.1848 tuli Viljandimaalt Jõhvi kirikuõpetajaks Friedrich Ferdinand MEYER (1799-1871), kellel on suuri teeneid kohaliku haridus- ja kultuurielu edendamisel. 1852. novembris pani ta käima kiriku juures kooli koolmeistrite paremaks harimiseks. Jõhvi kiriku kroonikas (eesti keelede tõlkis kodu-uurija August Martin – A.R.) on kirjas järgmised read: “1852.a. novembris tõusis siin ellu kirikukool, mille sihiks on noori eestlasi koolmeistriteks ette valmistada.
Õppeaineteks on lugemine, arvutamine, geograafia, piiblilood, muusika,
loodusteadus ja kirjutamine”. Erilist rõhku pandi laulu- ja muusika õppimisele, lisaks ka viiulite valmistamist (toona oli viiul üks kohustuslikke elemente õpetaja juures -A.R.) F. Meyer pidas kooli ligi kümme aastat omal kulul ülal. Seda tunnistas ka 1862.a kirikukonvent, kes siis kirikukoolile kihelkonnakooli staatuse andis ning Jõhvi Kihelkonnakoolina oma ülalpidamisele võttis. Meyeril oli suur osa meie kandi hariduselu kujundamiselja koolmeistrite koolitamisel. On teada, et paljud siitkandist pärit noored valisid koolmeistri elukutse ja jätkasid tema alustatud tööd. Omamoodi jätkuks sellele on ka Jõhvi Ministeeriumikooli juures 1895. aastal avatud külakooli meistrite klass, mis andis külakooliõpetaja kutse. F.Meyer suri Jõhvis 1871. aastal ja puhkab oma viimast und Jõhvi kalmistul vanas osas.
Lisaks foto: F.Meyeri mälestussammas tema kalmul Jõhvi kalmistul.
1895 Saksa füüsik Wilhelm Conrad RÖNTGEN avastas hiljem tema nime järgi nimetatud elektromagnetilised kiired.
08.11.1908 sündis Narvas ajakirjanik ja poliitik Dimitri KUZMIN, kes kuulus II Riigi Volikogu-Eesti NSV I Ülemnõukogu ja III-VII Ülemnõukogu koosseisu. Ta on olnud kaks korda Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister (29.01.1953- 03.02.1958), Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kontrollkomisjoni esimees (03.02.1958-16.09.1961) valiti sellele kohale kaheks koossseisuks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riigikontrolli esimees – Eesti NSV minister 16.09.1961-21.01.1963.a.-l .
Suri Tallinnas 21.05.1998.a.-l.
1923 Adolf HITLER korraldas Münchenis õlleputði nime all tuntuks saanud riigipöördekatse.
08.11.1929 sündis Narvas estraadinäitleja Ervin ABEL. 1964. aastast Eesti NSV teeniline kunstnik, ületamatu Kiir ja Kiire-papa. Duett
Sulev Nõmmikuga on siiani vanemale generatsioonile asendamatu. Suri Tallinnas 16.03.1984.
1950 Peeti esimene lahing reaktiivlennukite vahel: Nõukogude Liidus toodetud MIGe piloteerinud Põhja-Korea lendurid ründasid Yalu lõe lähedal USA hävitajaid.
Interneti ja Põlevkivimuuseumi materjalide kaasabil Arthur Ruusmaa.
8. november
1519 Hispaania konkistadoor Hernando CORTEZ jõudis tänapäeva Mehhiko pealinna kohal asunud asteekide pealinna Tenochtitlanini.
08.11.1763. aastal sündis Lohusuus eesti keele- ja kirjamees Otto Wilhelm MASING. Töötades piika aega ka Viru-Nigula kirikuõpetajana, läks O. W. Masing meie keele- ja kultuurilukku sellega, et tõi eesti keelde “õ” tähe. Suri 15.03. 1832.a-l.
1793 Rahvale avati Louve´i muuseum Pariisis.
08.11.1848 tuli Viljandimaalt Jõhvi kirikuõpetajaks Friedrich Ferdinand MEYER (1799-1871), kellel on suuri teeneid kohaliku haridus- ja kultuurielu edendamisel. 1852. novembris pani ta käima kiriku juures kooli koolmeistrite paremaks harimiseks. Jõhvi kiriku kroonikas (eesti keelede tõlkis kodu-uurija August Martin – A.R.) on kirjas järgmised read: “1852.a. novembris tõusis siin ellu kirikukool, mille sihiks on noori eestlasi koolmeistriteks ette valmistada.
Õppeaineteks on lugemine, arvutamine, geograafia, piiblilood, muusika,
loodusteadus ja kirjutamine”. Erilist rõhku pandi laulu- ja muusika õppimisele, lisaks ka viiulite valmistamist (toona oli viiul üks kohustuslikke elemente õpetaja juures -A.R.) F. Meyer pidas kooli ligi kümme aastat omal kulul ülal. Seda tunnistas ka 1862.a kirikukonvent, kes siis kirikukoolile kihelkonnakooli staatuse andis ning Jõhvi Kihelkonnakoolina oma ülalpidamisele võttis. Meyeril oli suur osa meie kandi hariduselu kujundamiselja koolmeistrite koolitamisel. On teada, et paljud siitkandist pärit noored valisid koolmeistri elukutse ja jätkasid tema alustatud tööd. Omamoodi jätkuks sellele on ka Jõhvi Ministeeriumikooli juures 1895. aastal avatud külakooli meistrite klass, mis andis külakooliõpetaja kutse. F.Meyer suri Jõhvis 1871. aastal ja puhkab oma viimast und Jõhvi kalmistul vanas osas.
Lisaks foto: F.Meyeri mälestussammas tema kalmul Jõhvi kalmistul.
1895 Saksa füüsik Wilhelm Conrad RÖNTGEN avastas hiljem tema nime järgi nimetatud elektromagnetilised kiired.
08.11.1908 sündis Narvas ajakirjanik ja poliitik Dimitri KUZMIN, kes kuulus II Riigi Volikogu-Eesti NSV I Ülemnõukogu ja III-VII Ülemnõukogu koosseisu. Ta on olnud kaks korda Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister (29.01.1953- 03.02.1958), Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kontrollkomisjoni esimees (03.02.1958-16.09.1961) valiti sellele kohale kaheks koossseisuks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riigikontrolli esimees – Eesti NSV minister 16.09.1961-21.01.1963.a.-l .
Suri Tallinnas 21.05.1998.a.-l.
1923 Adolf HITLER korraldas Münchenis õlleputði nime all tuntuks saanud riigipöördekatse.
08.11.1929 sündis Narvas estraadinäitleja Ervin ABEL. 1964. aastast Eesti NSV teeniline kunstnik, ületamatu Kiir ja Kiire-papa. Duett
Sulev Nõmmikuga on siiani vanemale generatsioonile asendamatu. Suri Tallinnas 16.03.1984.
1950 Peeti esimene lahing reaktiivlennukite vahel: Nõukogude Liidus toodetud MIGe piloteerinud Põhja-Korea lendurid ründasid Yalu lõe lähedal USA hävitajaid.
Interneti ja Põlevkivimuuseumi materjalide kaasabil Arthur Ruusmaa.