03.11.1874 asutati Narvas laulu-ja mänguselts “ILMARINE”.
Samal päeval hakkas Tartus ilmuma Eesti Kirjameeste Seltsi aasta-raamat, mida peetakse esimeseks eestikeelseks teaduslikuks perioodikaväljaandeks Eestis. Mõlemad sündmused said oluliseks osaks Eesti teadus ja kultuurimaastikul, sest “Ilmarisest” kujunes üks Narva
kultuurielu kantse.
03.11.1878 paigaldati Pühajõe kirikusse kaks teraskella.
03.11.1880 alustas tegevust Vene Tehnika Seltsi Eesti osakond, kus hiljem pöörati palju tähelepanu ka põlevkivi probleemidele.
03.11.1935 sündis folklorist Ingrid RÜÜTEL (RUUS), kes on uurinud Virumaa rahvaluulet. Ta oli Virumaa kultuurilugu kajastava brosüüri üks koostajaid. Ka koguteoses “Virumaa” on I. Rüütli sulest Virumaa rahvaluulet ja rahvalaulu kajastav artikkel. Samuti oli ta tihe külaline
Virumaal toimunud rahvakultuuriüritustel, Kirde kildadel ja alati mõjus oma rahvariietega. Koos Arnold Rüütliga olid nad ka esimene paar, kes tantsis avatuks taastatud Oru lossipargi tantsuväljaku.
03.11.1977 avati Jõhvis revolutsioonitegelaste galerii. Varem Kohtla-Järvel endisel Teatri väljakul asunud revolutsioonivõitlejate maaligalerii sai teostatud pronksi R. Veeberi teostuses ja paigaldati toonase Jõhvi Kultuuripalee “Oktoober” ette viivale alleele. Galerii kõrvaldati aastal 1991 Eesti Põlevkivi peadirektori Väino Viilupi eestvõttel.
Lisaks foto revolutsioonivõitlejate galeriist tema hiilgeaegadel.
03.11.1988 puhkes tulekahju Estonia kaevanduse 4. strekis. Tekkis plahvatus ja varing, koheselt alustati kustutustööd. See oli seni suurim põleng Eesti põlevkiivmaardlas ja kõrgpunkt oli 15-19. novembril.
Lõplikult õnnestus tulekahi kustutada 14. detsembriks.
See õnnetus oli tõsiseks katsumuseks mäepääste komandole. Tihedas koostöös Venemaa päästeteenistusega õnnestus tulekahi kustutada ja siit saadi tohutu pagasikogus tulevikuks.
Ühe kava järgi püüti tulekahi kustutada streki täitmisega (40000 kuupmeetri) veega. Minu teada ei ole tänase päevani teada tulekahju põhjus, kuigi arvamusi oli mitmeid.
Meenutuseks ka tõik, et Väino Viilupist oli äsja saanud Kohtla-Järve linnavolikogu esimees ja plahvatuse ajal viibis ta Kohtla-Järve linna delegatsiooni juhina Soomes Outokumpus…
Jõhvi-Tartu maantee Mäetaguse-Koltshina teeristis maa seest väljatungiv helevalge suitsulont oli kauaaegne Tartusse sõitjate kaaslane.
3. november
03.11.1874 asutati Narvas laulu-ja mänguselts “ILMARINE”.
Samal päeval hakkas Tartus ilmuma Eesti Kirjameeste Seltsi aasta-raamat, mida peetakse esimeseks eestikeelseks teaduslikuks perioodikaväljaandeks Eestis. Mõlemad sündmused said oluliseks osaks Eesti teadus ja kultuurimaastikul, sest “Ilmarisest” kujunes üks Narva
kultuurielu kantse.
03.11.1878 paigaldati Pühajõe kirikusse kaks teraskella.
03.11.1880 alustas tegevust Vene Tehnika Seltsi Eesti osakond, kus hiljem pöörati palju tähelepanu ka põlevkivi probleemidele.
03.11.1935 sündis folklorist Ingrid RÜÜTEL (RUUS), kes on uurinud Virumaa rahvaluulet. Ta oli Virumaa kultuurilugu kajastava brosüüri üks koostajaid. Ka koguteoses “Virumaa” on I. Rüütli sulest Virumaa rahvaluulet ja rahvalaulu kajastav artikkel. Samuti oli ta tihe külaline
Virumaal toimunud rahvakultuuriüritustel, Kirde kildadel ja alati mõjus oma rahvariietega. Koos Arnold Rüütliga olid nad ka esimene paar, kes tantsis avatuks taastatud Oru lossipargi tantsuväljaku.
03.11.1977 avati Jõhvis revolutsioonitegelaste galerii. Varem Kohtla-Järvel endisel Teatri väljakul asunud revolutsioonivõitlejate maaligalerii sai teostatud pronksi R. Veeberi teostuses ja paigaldati toonase Jõhvi Kultuuripalee “Oktoober” ette viivale alleele. Galerii kõrvaldati aastal 1991 Eesti Põlevkivi peadirektori Väino Viilupi eestvõttel.
Lisaks foto revolutsioonivõitlejate galeriist tema hiilgeaegadel.
03.11.1988 puhkes tulekahju Estonia kaevanduse 4. strekis. Tekkis plahvatus ja varing, koheselt alustati kustutustööd. See oli seni suurim põleng Eesti põlevkiivmaardlas ja kõrgpunkt oli 15-19. novembril.
Lõplikult õnnestus tulekahi kustutada 14. detsembriks.
See õnnetus oli tõsiseks katsumuseks mäepääste komandole. Tihedas koostöös Venemaa päästeteenistusega õnnestus tulekahi kustutada ja siit saadi tohutu pagasikogus tulevikuks.
Ühe kava järgi püüti tulekahi kustutada streki täitmisega (40000 kuupmeetri) veega. Minu teada ei ole tänase päevani teada tulekahju põhjus, kuigi arvamusi oli mitmeid.
Meenutuseks ka tõik, et Väino Viilupist oli äsja saanud Kohtla-Järve linnavolikogu esimees ja plahvatuse ajal viibis ta Kohtla-Järve linna delegatsiooni juhina Soomes Outokumpus…
Jõhvi-Tartu maantee Mäetaguse-Koltshina teeristis maa seest väljatungiv helevalge suitsulont oli kauaaegne Tartusse sõitjate kaaslane.
Arthur Ruusmaa