Virumaa
Omavalitsused
Virumaa Entsüklopeedia
Meedia
Külastatavus
Admin
Uudised- Kristina Kallas tutvustas valitsuskabinetile väikekoolide toetusmeedet, see hakkab kehtima järgmisest aastast 25. aug. 2023
- KUULA | 3. septembril toimub Avatud triiphoonete ja aedade päev 25. aug. 2023
- Keskerakond alustab riigikogu fraktsioonidega läbirääkimisi Kaja Kallase umbusaldamiseks 25. aug. 2023
- „Nad hajuvad laiali või tapetakse järk-järgult ära.“ Ekspert kirjeldab Wagneri tõenäolist saatust 25. aug. 2023
- FOTOD | Viljandimaal põles kaubik lahtise leegiga, õnnetuses keegi viga ei saanud 25. aug. 2023
- USA justiitsministeerium kaebas Elon Muski ettevõtte diskrimineerimise eest kohtusse 25. aug. 2023
- 10 nippi ideaalseks pudelipäevituseks 25. aug. 2023
- Financial Times: maikuus rääkis Kallas veel moraalsest kompassist 25. aug. 2023
15. oktoober
15.10.1939. aastal kirjutati alla sakslaste ümberasumise Saksa-Eesti
protokollile, mille alusel pidi lahendatama ka rahalised küsimused.
Suurem osa Virumaa mõisnikest suutsidki oma probleemid lahendada ja
seetöttu ei olegi praegu Ida-Virumaal suuri kohtuvaidlusi mõisate
küsimuses.
Samal päeval algasid Jõhvis kaks päeva kestnud linnavolikogu valimised; valida tuli 12 volinikku.
15.10.1987 pandi alus Kohtla-Järve Muinsuskaitse Klubile. Selle põhiülesanneteks said Jõhvi kalmistu plaanistamine, tööd Kabelimetsas Tollide kalmistul, Jõhvi Vabadussõja mälestussamba taastamine. Klubi avakoosolekut aitasid läbi viia Lauri Vahtre ja Heiki Valk
Kuigi suurem osa töödest oli planeeritud Jõhvi, asus kontor Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis. 19.04.1988 nimetati klubi küll ümber Jõhvi Muinsuskaitse Klubiks, kuid jätkas tegevust endiselt Põlevkivimuuseumi juures; postiaadressiks sai Jõhvi Kiriku Pastoraat. JMK suutis
üsna paljugi korda saata – kalmistu plaanistamistõid juhtis Vallo Reima, korraldati mitu korrastusretke Kabelimetsa, mis lõppesid sageli
ka arutlusküsimustega kohapealse ajaloo alalt. Põhitegevuseks sai
Jõhvi Vabadussõja Mälestussamba taastamine. 20.02.1995. aastaks olid JMK ette seatud eesmärgid täidetud ja klubi tegevus ajutiselt peatati.
Klubi tuumikust kasvas välja uusi ülesandeid täitev Ida-Virumaa Sõjaohvrite Mälestusselts (Ida-Viru SOMS), mille põhiülesanneteks sai
II maailmasõja ja hilisemate repressiooniohvrite kalmistute väljaselgitamine ja tähistamine. Nüüdseks on koostöö tulemusena taastatud Saksa sõdurite kangelaskalmistud Jõhvis, Narvas, Toilas, sõjavangilaagrikalmistu Kukrusel, Kävas. On tähistatud mitmed endised kalmistukohad – kokku oli neid kirjas 75.
JMK ja Ida-Viru SOMS-i egiidi all on ilmunud Jõhvi ja Kohtla-Järve Vabadussõja mälestussamba taastamise brosüürid ja mälestuslehed, Ida-Virumaal asuvate sõdade mälestussammaste brosüür jms. JMK ja Ida-Viru SOMS-i liikmete töö üheks väljundiks on ka H. Jürgensoni mälestussamba taasavamine ja J. Anveldi kivi äraviimine Jõhvi Vabadusplatsilt, G. Soodeni ja Jüriado mälestuskivi paigaldamine oma kohale.
Arthur Ruusmaa