04.10.1892. aastal algas kolm päeva kestnud Jõhvi alevi laat, kus platsi hind oli kallis – 1 rubla ruutsüld. Kes võttis rohkem, see maksis rohkem (1 vene süld oli 2,1 meetrit).
04.10.1928 sündis Viru-Nigulas (Kalvi vallas) ooperilaulja Uno KREEN, kes alustas oma lauljateed Jõhvis segakooris “Heli”. Siit siirdus Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), kus laulis aastail 1948-1964. Edasi töö Estonia teatris ooperisolistina.1978-1981 töötas Tallinnas Riiklikus Konservatooriumis lauluõpetajana.1981 omistati talle Eesti NSV teenilise kunstniku aunimetus. U. Kreen on korduvalt esinenud soolokontsertidega, teinud mitmeid ooperilibretode tölkeid ja ka ise laule kirjutanud. Uno Kreen suri Tallinnas 01.10.1996.
04.10.1952 avati suure pidulikusega V. Kingissepa nimeline kultuurimaja Kohtla-Järvel, praegune Kohtla-Järve Kultuurihoone. See maja on ehitatud kõiki stalinistlike arhitektuurireegleid jälgides ja eriti imposantne on tema sisekujundus, mis ei jäänud sugugi alla Moskva Kremli Kongresside Paleele (selle tõestuseks on Põlevkivimuusuemi kogudes mitmeid pilte kaevurite vastuvõttudest nii Moskvas kui Kohtla-Järvel. Siin võib tihti allkirja panekuga eksida). Praeguseks on ka Kohtla-Järve Kultuurihoone kantud muinsuskaitse alla kuuluvate objektide nimistusse kui üks suurepärane lõppakord Kohtla-Järve Keskalleele (endise Võidu alleele/tänavale/) .
4. oktoober
04.10.1892. aastal algas kolm päeva kestnud Jõhvi alevi laat, kus platsi hind oli kallis – 1 rubla ruutsüld. Kes võttis rohkem, see maksis rohkem (1 vene süld oli 2,1 meetrit).
04.10.1928 sündis Viru-Nigulas (Kalvi vallas) ooperilaulja Uno KREEN, kes alustas oma lauljateed Jõhvis segakooris “Heli”. Siit siirdus Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), kus laulis aastail 1948-1964. Edasi töö Estonia teatris ooperisolistina.1978-1981 töötas Tallinnas Riiklikus Konservatooriumis lauluõpetajana.1981 omistati talle Eesti NSV teenilise kunstniku aunimetus. U. Kreen on korduvalt esinenud soolokontsertidega, teinud mitmeid ooperilibretode tölkeid ja ka ise laule kirjutanud. Uno Kreen suri Tallinnas 01.10.1996.
04.10.1952 avati suure pidulikusega V. Kingissepa nimeline kultuurimaja Kohtla-Järvel, praegune Kohtla-Järve Kultuurihoone. See maja on ehitatud kõiki stalinistlike arhitektuurireegleid jälgides ja eriti imposantne on tema sisekujundus, mis ei jäänud sugugi alla Moskva Kremli Kongresside Paleele (selle tõestuseks on Põlevkivimuusuemi kogudes mitmeid pilte kaevurite vastuvõttudest nii Moskvas kui Kohtla-Järvel. Siin võib tihti allkirja panekuga eksida). Praeguseks on ka Kohtla-Järve Kultuurihoone kantud muinsuskaitse alla kuuluvate objektide nimistusse kui üks suurepärane lõppakord Kohtla-Järve Keskalleele (endise Võidu alleele/tänavale/) .
Arthur Ruusmaa, aluseks muuseumi materjalid.