3. oktoober

  • 1226 Suri frantsiskaani ordu looja Assisi Franciscus.
  • 1863 USA president Abraham Lincoln kuulutas novembri viimase neljapäeva tänupühaks.
  • 03.10.1895 aastal kirjutati ajalehes “Olevik” järgmist:
    “Jõhvi ümbert vallavalitsused, kaupmehed ja muud elanikud on neil päevil ministeerile palve ette pannud, et Jõhvi vaksal Jõhvi ehitatakse, sest nagu teada, seisab see Jõhvist 3 versta kaugel metsa sees.
    Kui vaksal siia saab, siis võib Jõhvit õigusega Alutaguse päälinnaks nimetada.” (Juttu oli jaamast, mis hiljem kandis Toila jaama nime- A.R.). 
    “Jõhvi monopoli poe välimise ukse sisse on väike auk tehtud, umbes
    kassiaugu suurune, mispärast rahvas teda ka “kassiauguks” kutsuma on hakanud – kust kaudu soovijatele viina antakse, on siin ümberkaudu maal kõigis monopoli poodides säärane viinaandmise auk”.
    Viimane artikkel on pärit “Postimehest” (Sellise augu teke oli seotud viinamüügi keeluga enne kirikujutlust ja pidupäevade hommikul – A.R.)
  • 1906 Rahvusvaheliseks hädasignaaliks kinnitati SOS.
  • 03.10.1911 sündis Jõhvis ärimehe peres Adolf SAMUEL, kes pidas meistri ametit Kohtla-Järve õlitööstuses ja sportis kohalikus spordiseltsis “Võimula” ja oli ka selle juhatuse liige ja laekur. Tema lemmikharrastuseks oli maadlus ja 1938.a-l saavutas Virumaa kärbeskaalu meistritiitli ja sulgkaalus jäi neljandaks.
  • 03.10.1915 sündis Narvas kaevur Georg ODAR, kes esindas Eestimaa kaevureid NSVL III Ülemnõukogu töös.
  • 03.10.1918 sündis graafika Abel LEE. Temast lugege pikemalt Virumaa Leksikonist Abel Kimberg-Lee või Abel Lee (Kimbergi) alt.
    Muuseas, eelmisel kuul oli Abel Lee raamatuillustratsioonide näitus
    väljas Võrumaa Keskraamatukogus ja praegu on tema näitus Kohtla Nõmme koolis.
  • 1929 Nimi Serbo-Horvaadi- Sloveenia kuningriik muudeti Jugoslaaviaks.
  • 03.10.1952 sündis Kohtla-Järvel akordionist ja pedagoog Henn
    REBANE    , kes on Eesti Akordionistide Liidu asutajaliige 1994. a. ja ka esimene president.
  • 03.10.1998 avati Virumaa fotokunstnike näitus Kiek in de Kökis.

    Arthur Ruusmaa, aluseks interneti, muuseumi ja Lembit Kiisma materjalid.