29. september – MIHKLIPÄEV, Jõhvi kiriku nimepäev.
29.09.1869.a-l oli Iisakus laulupäev.
29.09.1892.a-l sündis Püssi vallas tulevane leitnant Adolf JOHANNES, kes üldhariduse oli saanud Taanis põllumajandust õppides. Sõjaline haridus on pärit Gatshina lipnike koolist. 28.03.1917.a-l kutsus ta Tallinnas kokku Eesti Sõjaväelaste koosoleku ja oli ka selle juhatajaks. Muuseas arutati sellel koosolekul ka Eesti rahvusväeosade loomise küsimusi, kuna paljudki Venemaal ja sõjarindel asunud eestlastest sõjamehed otsisid teed kodumaale. Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel oli A. Johannes Tudulinna Kaitseliidu juht. Kui algas Eesti Vabadussõda, siis sai A.Johannesest 4. jalaväerügemendi kuulipildujate komando ülem ja oli sellel kohal kuni haavatasaamiseni 18.12.1919.a-l. ema teeneid hinnati II liigi 3. ärgu Vabadusristiga. 14.06.1941.a-l küüditati A. Johannes Kiviõlist ja saadeti sunnitöölaagrisse Aleksandrovskisse, kus hukati 25.09.1942.a-l.
29.09.1899.a-l sündis Pihkbas Hans GUTMAN, kes pärast Tartu Ülikooli lõpetamist töötas aastatel 1925-1931 Eestimaa Õlikonsortsiumi vabriku ja Narva Ühishaigekassa arstina.
29.09.1925.a-l kirjuttai ajalehes “Postimees” vangide põgenemiskatsest Kohtlas. Pühapäeva õhtul olid Kohtlas tööl (selle all tuleb mõelda Kohtla-Järve kaevandust Pavandus ja Kävas- A.R.) olevad vangid kasarmus joomingu korraldanud, millest 42 vangi osa võtnud. Öösel läks vangide seas lärmitsemine lahti. Keegi vangide seast tuli mõttele kasarmus tulesid kustutada ja see mõte teostatigi. Pimeduses hakkasid vangid vahtidele, keda arvu poolest 4 oli, kallale tungima. Üldise lärmitsemise seas kargas vang Aleksander Blahvard aknast välja. Mõne sammu kaugusel aknast seisis vangivaht väljas, kellele Blahvard hoiatuse peale vaatamata kallale tungis. Vangivaht oli enese kaitseks sunnitud revolvrit tarvitama, mille tagajärjel Blahvard surnult maha langes. Teised märatsejad rahustati peagi. Kui vangivahtidele politseinikud ja kaitseliitlased appi jõudsid, toimetati märatsejad Kohtla-Järve vallamajasse, kus nad veel õhtul kõvema valve all kinni peeti.
Ühtlasi toimetatakse juurdlust sündinud vahejuhtumi üle.”
29.09.1942.a-l sündis Tartus arhitekt ja sisustuskunstnik Aarne KANN,kes on koostanud Pühtitsa kloostri restaureerimisprojekti
1979-1992.a-l ja selle projekti elluviijateks olid Peterburi Res-
taureerimiskooli õpilased.
29.09.1989.a-l avati ja õnnistati Jõhvi kirikusse paigutatud mäles
tustahvlid märtritena hukkunud Karl Immanuel Hessele ,kes oli õpe
tajaks alates 14.06.1907.a-l,tapeti Maidlas 18.12.1918.a-l ja mae
ti Jõhvi 14.02.1919.a-l ja õpetaja Jaak Varikule ( oli õpetajaks
22.01.1922 – 09.07.1941.a-l) Jaak Varik maeti koos pojaga Rakvere Kolmainu kalmistule 22.08.1941.a-l. Samal päeval oli pärastlõunal Kukrusel tuuleveski avamine ja siin esines ka meeskoor “Kaevur”.Muuseumi materjalide ja L. Kiisma materjalide alusel Arthur RUUSMAA.
29. september
Ühtlasi toimetatakse juurdlust sündinud vahejuhtumi üle.”
1979-1992.a-l ja selle projekti elluviijateks olid Peterburi Res-
taureerimiskooli õpilased.
tustahvlid märtritena hukkunud Karl Immanuel Hessele ,kes oli õpe
tajaks alates 14.06.1907.a-l,tapeti Maidlas 18.12.1918.a-l ja mae
ti Jõhvi 14.02.1919.a-l ja õpetaja Jaak Varikule ( oli õpetajaks
22.01.1922 – 09.07.1941.a-l) Jaak Varik maeti koos pojaga Rakvere Kolmainu kalmistule 22.08.1941.a-l. Samal päeval oli pärastlõunal Kukrusel tuuleveski avamine ja siin esines ka meeskoor “Kaevur”.Muuseumi materjalide ja L. Kiisma materjalide alusel Arthur RUUSMAA.