1808 (vkj 4.10.1808) sündis Tallinnas Georg Julius Schultz-Bertram, balti-saksa visionäär, literaat, arst. Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” koostamise algataja.
22.09.1920 sündis Narva-Jõesuus geodeet ja kartograaf Lev VASSILJEV.
22.09.1924 sündis Narvas Martin PÜÜ, kes ametilt oli freesija.
04.01.1944 läks Soome, saadeti väljaõppele Jokelasse, edasi staabikompaniisse. Lõpetamise järel võitles reamehena Karjala kannasel. Jäppilä lahingus 10.04.1944 jäi teadmata kadunuks.
22.09.1929 avati Järva-Jaanis Voldemar Melliku (Melniku) kujundatud Vabadussõja mälestussammas, mis taasavati 60 aastat hiljem 24.06.1989.a.
22.09.1936. aaastal tagandas Vabariigi valitsus seoses Kiviõli kaevurite streigiga Töölisühingute Keskliidu juhatuse ja määras ametisse uue juhatuse. Nüüd muutus ametiühinguliikumine puhtalt valitsuse poolt juhitavaks.
22.09.1944 lõppes Amblas Narva pataljoni võitlustee.
22.09.1995. a. kell 11.00 avati pidulikult Eesti Televisiooni Virumaa toimetus.
22.09.1995 kell 16.00 avati Toila kangelaskalmistul mälestuskivid ja mälestusrist 1944.a. Narva rindel idavaenlaste vastu võideldes langenud ligi 600 Eesti sõjamehele, kes on maetud Toila sõjaväekalmistule. Mälestuskividele on raiutud kõikide maetute nimed. Eraldi mainin kapten Oskar RUUDU mälestuskivi ja mälestusristi.
Kuna 22.09.1944 lõpees Narva pataljoni sõjameeste sõjatee, siis see päev sümboliseeris 51 aastat hiljem nende meeste võitlusteed, kes võitlesid rahu eest. See mälestuskivid püstitati ka kõikidele Eesti sõjameestele, kes lõpuni täitsid oma sõjamehekohust ega lahkunud oma lahingukohalt ja pidasid kinni vaenlase rünnakud.
Samba avamisel kõneles maavanem hr. Rein Aidma ja Ida-Viru SOMS-i nimel allakirjutanu. Meenutasid need mehed, kes selle lahingutee läbi käisid. Suure töö mälestuskivi püstitamisel osutas Eesti Põlevkivi eesotsas peadirektori Väino Viilupiga.
Seejärel avati mälestusrist neile Saksa Armee sõduritele, kelle viimaseks puhkepaigaks on Toila kangelaskalmistu.
Nüüdseks on see kompleks lõpuni välja ehitatud. Käesoleval 2002. aastal 10. augustil avati Saksa sõjahaudade Hoolde Liidu kaasabil täielik kompleks koos nimedega.
1990.a-l Ida-Viru SOMS-i poolt algatud sõjakalmistute märgistamine ja tähistamine on saanud väärilise punkti.Muuseumi materjalide, Ida-Viru SOMS-i arhiivi ja isiklike mälestuste põhjal Arthur RUUSMAA.
22. september
04.01.1944 läks Soome, saadeti väljaõppele Jokelasse, edasi staabikompaniisse. Lõpetamise järel võitles reamehena Karjala kannasel. Jäppilä lahingus 10.04.1944 jäi teadmata kadunuks.
Kuna 22.09.1944 lõpees Narva pataljoni sõjameeste sõjatee, siis see päev sümboliseeris 51 aastat hiljem nende meeste võitlusteed, kes võitlesid rahu eest. See mälestuskivid püstitati ka kõikidele Eesti sõjameestele, kes lõpuni täitsid oma sõjamehekohust ega lahkunud oma lahingukohalt ja pidasid kinni vaenlase rünnakud.
Samba avamisel kõneles maavanem hr. Rein Aidma ja Ida-Viru SOMS-i nimel allakirjutanu. Meenutasid need mehed, kes selle lahingutee läbi käisid. Suure töö mälestuskivi püstitamisel osutas Eesti Põlevkivi eesotsas peadirektori Väino Viilupiga.
Seejärel avati mälestusrist neile Saksa Armee sõduritele, kelle viimaseks puhkepaigaks on Toila kangelaskalmistu.
Nüüdseks on see kompleks lõpuni välja ehitatud. Käesoleval 2002. aastal 10. augustil avati Saksa sõjahaudade Hoolde Liidu kaasabil täielik kompleks koos nimedega.
1990.a-l Ida-Viru SOMS-i poolt algatud sõjakalmistute märgistamine ja tähistamine on saanud väärilise punkti.Muuseumi materjalide, Ida-Viru SOMS-i arhiivi ja isiklike mälestuste põhjal Arthur RUUSMAA.