17.09.1885.a. sündis Oranienbaumis arhitekt Anton Soans, kelle töödeks Virumaal on Kohtla-Järve kaevanduse algkooli hoone, vanalinna planeering. A.Soansist vaata pikemalt Virumaa Leskikonis märksõna all.
17.09.1892. a. korraladas Narva Eesti Selts ja “Võitleja” esimese
Narva laulupäeva, kus osales 11 koori ja neid kuulas ligi 2000 vaatajat.
17.09.1896. a. sündis Narvas tulevane kapten Erik NIKOLAI, kes pärast Tallinna reaalkooli lõpetamist õppis sõjaasjandust Pauli sõjakoolis Peterburis. Osales I maailmasõja rinnetel. Vabadussõjas oli tegev 5. jalaväerügemendis. 01.02.1919.a. sai surma
5. jalaväerügemendi 7. kompanii ülemana. Tema teeneid Vabadussõjas märkis II liigi 3. järgu Vabadusrist.
17.09.1900. a. sündis keemiaprofessor Hugo RAUDSEPP, kes uuris põlevkivifenoolide koosseisu ja nende kasutamist. Oli nüüdisaegse eesti keelse keemiaterminoloogia loojaid. Ta töötas Tallinna Tehnikainstituudis ja selle järglase TPI orgaanilise keemia kateedri juhatajana. Suri 06.01.1976. a. Tallinnas.
17.09.1927. a. sündis sisearhitekt Leila PÄRTELPOEG, kelle üheks suuremaks tööks on olnud Lahemaa mõisate sisekujundused.
17.09.1944. a. lahkusid Saksa Armee üksused Narva ja Suure-Emajõe rindelt Riia suunas. Taandumist jäid katma Eesti väeosad, keda isegi ei informeeritud taganemisest. Ja vaevalt, et nad oleksidki taganenud, kahju ainult, et sakslased ei jätnud kaitsjatele oma mitte
vajalikke ja uusi relvi, millega oleks kindlasti kaitse tõhusam olnud. Sellest hoolimata eesti sõjamees oma ülesande täitis ja jäi oma postile. Alles 50 aastat hiljem, 1994. a. palusid Saksa armee
esindajad andeks eesti sõjameestelt oma vääritu teo eest – see oli
siis kui tähistati Sinimägedes Narva ruumi lahingute 50 aastapäeva.Isiklike mälestuste, muuseumi materjalide põhjal Arthur Ruusmaa.
17. september
Narva laulupäeva, kus osales 11 koori ja neid kuulas ligi 2000 vaatajat.
5. jalaväerügemendi 7. kompanii ülemana. Tema teeneid Vabadussõjas märkis II liigi 3. järgu Vabadusrist.
vajalikke ja uusi relvi, millega oleks kindlasti kaitse tõhusam olnud. Sellest hoolimata eesti sõjamees oma ülesande täitis ja jäi oma postile. Alles 50 aastat hiljem, 1994. a. palusid Saksa armee
esindajad andeks eesti sõjameestelt oma vääritu teo eest – see oli
siis kui tähistati Sinimägedes Narva ruumi lahingute 50 aastapäeva.Isiklike mälestuste, muuseumi materjalide põhjal Arthur Ruusmaa.