11.09.1700.a. jõudis teade Venemaa sõjakuulutusest Rootsi võimu
deni Eestis. Samal ajal olid vene väed jõudnud juba Ingerimaale ja
koondunud Narva alla. Põhjasõda ise oli alanud 19.augustil 1700.a.
11.09.1922.a. sündis Kohtla-Järvel näitleja Heino MANDRI, kes 1946. lõpetas Tallinna Draamastuudios eriklassi ja samal ajal oli (1941-1948.ail) tööl Estonia teatris. 1948.a-l saadeti asumisele Kirovi vangilaagrisse, kus veetis kuus aastat ja sellele järgnes näitlejatöö Viljandis “Ugala” teatris, neli aastat töötas siin ja siis töötas vaheaegadega 1958-1966 ja 1975-1990.a-l Tallinna Draamateatris vahepeale mahtus töö Noorsooteatrisse (1966-975). Tema näitlejateed märgivad ENSV Rahvakunstniku tiitel 1986.a-st, ENSV Riiklik preemia 1982.a-l. Ta oli ka tunnustatud filminäitleja. H. Mandri suri Tallinnas 03.12.1990.a-l.
11.09.1932.a. avati Kohtla-Järvel riigivanema ja vabariigi valitsuse esindaja minister Keremi poolt rohke rahva osavõtul Kalevi maleva langenute mälestussammas. Kohale oli sõitnud ka Tallinna Kalevi malevkond eesotsas veterani kapten L.Tõnsoniga ja orkestriga, et austada langebnud vendi ja tutvuda Järve küla lahingu ümbrusega. Ausamba ümber oli 20.05.1928.a-l pidulik tammiku istutamine ja 1932 a-l loodi ausamba püstitamise komitee, kuhu kuulusid Riigi Põlevkivitööstuse, Kohtla-Järve kaevanduse kompanii, kohalike seltskondlike organisatsioonide ja Järve vallavalitsuse poolt esimehena A. Müürisepp, liikmed K. Luts, R. Uustal, P. Rosenberg, J. ja G. Suubanid. Samba kavandi valmistas Järvelt pärit kunstnik Hugo Lepik ja samba raius Madis Meermann. Rahaliselt olid suurimad toetajad Riigi Põlevkivitööstus, Kukruse Haridusselts, Kohtla-Järve kaevanduse kompanii, Järve vallavalitsus ja kauplus “Aita” Järvelt (asus praeguse kaupluse Volta vastas- A.R.). Lisaks oli 1931.a-l olnud kaevanduse rahvamajas näitusmüük-loterii, mis koos korjanduste, annetustega tõi sisse 1.309 krooni 35 senti. Aasta hiljem istutati ausamba platsile härra Müürisepa algatusel ja ka korraldusel umbes 1000 tamme (praeguseks on alles umbes 2/3 -A.R.-lugesin üle 1999.a-l) ja nii kujuneski nn. “Tammede väljakust” Kohtla-Järve ilusaim ja esinduslikuim paik.
See sammas hävitati 29.10.1940.a-l, uuesti taasavati 21.10.1942.a-l ja uus hävitustöö samba kallal tehti 1945.a-l. Taasavamine oli Eesti Vabariigi 75 sünnipäeval 23.02.1993.a-l rohke rahva osavõtul ja ka praeguseks ajaks on see kant üks ilusamaid ja esinduslikumaid kohti Kohtla-Järvel.
Foto samba viimasest püstitamisest on sinuni juba jõudnud ja seda 70 aasta tagust üritust võiks kenasti meeles pidada.
Arthur Ruusmaa– muuseumi materjalide põhjal.
* 11.09.01 Al-Qaeda ründab USAd Külma sõja järgne maailm oli üles ehitatud ajaloo lõpule, ideele, et majandus asendab geopoliitika. Kuid 11. septembril oli järjekordselt ajaloo kord rääkida, radikaalsed islamistid Al-Quedast ründasid USAd. USAl tuli sise- ja välisprioriteedid taas ümber hinnata. Siseprioriteediks sai kodumaa kaitse ja väljapool Ameerikat keskendus USA islamimaailmale.
11. september
deni Eestis. Samal ajal olid vene väed jõudnud juba Ingerimaale ja
koondunud Narva alla. Põhjasõda ise oli alanud 19.augustil 1700.a.
See sammas hävitati 29.10.1940.a-l, uuesti taasavati 21.10.1942.a-l ja uus hävitustöö samba kallal tehti 1945.a-l. Taasavamine oli Eesti Vabariigi 75 sünnipäeval 23.02.1993.a-l rohke rahva osavõtul ja ka praeguseks ajaks on see kant üks ilusamaid ja esinduslikumaid kohti Kohtla-Järvel.
Foto samba viimasest püstitamisest on sinuni juba jõudnud ja seda 70 aasta tagust üritust võiks kenasti meeles pidada.
Arthur Ruusmaa– muuseumi materjalide põhjal.
* 11.09.01 Al-Qaeda ründab USAd
Külma sõja järgne maailm oli üles ehitatud ajaloo lõpule, ideele, et majandus asendab geopoliitika. Kuid 11. septembril oli järjekordselt ajaloo kord rääkida, radikaalsed islamistid Al-Quedast ründasid USAd. USAl tuli sise- ja välisprioriteedid taas ümber hinnata. Siseprioriteediks sai kodumaa kaitse ja väljapool Ameerikat keskendus USA islamimaailmale.