04.09.1581 piirasid rootslased sisse Narva linna ja hakkasid linna pommitama raskete suurtükkidega, mis olid merd mõõda kohale
veetud. Kahe ööpäevaga lasti müür puruks ja linn võeti tormijooksuga. Tapeti 2000 streletsi, 300 bojaari 700 teenriga ja ka vene linnaeelanikke. Kokku hukkus nendes tapatalgudes Narva katsjate ja elanike seast ligi 7000 inimest.
04.09.1938 tähisttai Pühajõe kiriku 100 juubelit. Äsjaremonditud
kirik oli kaunistatud vanikute ja lilledega ja ukse kohal torni seinal oli kaeraripsmetest suur 100. Kohal oli peapiiskop Hugo Bernhard Rahamägi, Narva-Alutaguse praost Jakob Jalajas, õpetajad. Kohalikud ühendkoorid ja pasunakoorid andsid kontserdi. Kirik lõpetas oma tegevuse 1967.a. Sündis taas elule 24.12.1989.a., mil
pidas esimese jumalateenistuse peale remonti Virumaa praost ja
Jõhvi kirikuõpetaja Peeter Kaldur.
04.09.1938 ilmus ajalehes “Uus Eesti” pikem kirjutis tööstusnäituselt Tallinnas, kus omaette väljapanek oli ka põlevkivitööstusel.
“Üks suuremaid väljapanekuid on a-s. Esimene Eesti Põlevkivitööstuse oma, milles esitatakse igasugu õlisaadusi, mis on meie põlevkivi produktideks. Siin näeme harilikku põlevkiivõli, toorõli, kütteõli, naftat, raskeid õlisid ja ka tänavate ehitamise materjali – bituumenit. Kogu väljapanekut elustavad pildid ning vaated põlevkivitööstuselt ja selgitava sihiga on koostatud rida tabeleid riikliku põlevkivitööstuse arengust”.Muuseumi materjalide ja O. Vallimäe materjalide põhjal Arthur Ruusmaa
4. september
veetud. Kahe ööpäevaga lasti müür puruks ja linn võeti tormijooksuga. Tapeti 2000 streletsi, 300 bojaari 700 teenriga ja ka vene linnaeelanikke. Kokku hukkus nendes tapatalgudes Narva katsjate ja elanike seast ligi 7000 inimest.
kirik oli kaunistatud vanikute ja lilledega ja ukse kohal torni seinal oli kaeraripsmetest suur 100. Kohal oli peapiiskop Hugo Bernhard Rahamägi, Narva-Alutaguse praost Jakob Jalajas, õpetajad. Kohalikud ühendkoorid ja pasunakoorid andsid kontserdi. Kirik lõpetas oma tegevuse 1967.a. Sündis taas elule 24.12.1989.a., mil
pidas esimese jumalateenistuse peale remonti Virumaa praost ja
Jõhvi kirikuõpetaja Peeter Kaldur.
“Üks suuremaid väljapanekuid on a-s. Esimene Eesti Põlevkivitööstuse oma, milles esitatakse igasugu õlisaadusi, mis on meie põlevkivi produktideks. Siin näeme harilikku põlevkiivõli, toorõli, kütteõli, naftat, raskeid õlisid ja ka tänavate ehitamise materjali – bituumenit. Kogu väljapanekut elustavad pildid ning vaated põlevkivitööstuselt ja selgitava sihiga on koostatud rida tabeleid riikliku põlevkivitööstuse arengust”.Muuseumi materjalide ja O. Vallimäe materjalide põhjal Arthur Ruusmaa