27. august

  • 27.08.1577 ründasid Rootsi-Venemaa sõja ajal rootslaste sõjalaevad Narvat.
  • 27.08.1910 sündis insener Emil KUHI, kes oli omaaegne Virumaa
    kaevanduste ( Küttejõu, Kohtla-Järve) juht. Tema suureks teeneks on ka oma mälestuste kirjapanemine, mis kajastab tema tegevust Eesti põlevkivitööstuses aastail 1939-1944  ja 1944-1945 Saksamaa põlevkivitööstuses. Mõlemad mälestused on Aili Kogermani vahendusel ilmunud ja on praegu saadaval Põlevkivimuuseumis. Nende mälestuste väärtus Eesti põlevkiiviajaloo alal on hindamatu. Ja seda ka eestlaste osas Saksamaa tehastes, kui püüti veel viimaste pingutustena saada
    vajalikku kütteõli kohalikust kehvakvaliteediliset põlevkivist. Mälestuste I osa ilmus 1999.a. ja Mälestuste 2 osa eelmisel aastal.
    E. Kuhi tõi Kanadast Eestisse välisüliõpilasseltsi Korp!Wäinla arhiivimaterjalid ja nüüdseks on see Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi ekspositsioonis. Emil Kuhi iseloomustas läbinägelikkus, huumor ja töökus. Ta külastas ka Põlevkivimuuseumi ja jäi rahule põlevkivialase uurimistööga ja oli nõus kaasa aitama edasistele uurimistele, mida ka tegi. Tema mälestusteraamatu fotod on pärit meie muuseumi kogudest. Emil Kuhi suri Kanadas, kaks kuud enne oma 90 juubelit 27.06.2000.a.
  • 27.08.1920.a-l sündis Kunda vallas kalur Leopold VASLI, kes läks Soome armeesse 18.09.1943. Osales tõrjelahingutes Rajajoel,  
    siit suunati väljaõppele Huuhanmäele. Edasi viisid lahinguteed
    Viiburi lahele ja Vuoksele ja lõppesid Eestisse saatmisega 19.08.1944. Siin hakkas L. Vasli metsavennaks ja 31.10. 1945.a-l võttis koos kaaslastega viiel paadil ette ülemineku Soome, kuid anti soomlaste poolt NSVL võimudele välja. Mõisteti
    talle 7+ 3 aastat Petshoora (Petseri) vangilaagrit. 26.11.1954.a.
    vabanes ja alustas ehitustöölisena Haapsalus.
  • 27.08.1927 sündis meie kandi tuntud telemees Jüri ESKKÜLA, kes ETV kohaliku korrespondenmdina andis hea ülevaate Virumaa elust-olust. Ta oli väga hea Põlevkivimuuseumi sõber ja aktiivselt kajastas muuseumis ja näitusesaalides toimunud näitusi ja üritusi. Talle ei meeldinud kajastada pidulikke avamisi ja üritusi. Alati oli ta kohal näituste ülespanemise ajal ja seega sai üsna hea ülevaate näituse kujunemisloost ja näituse kujundajast. J. Keskküla oli kaval filmimees ja talle antud kolme minuti sisse paigutas ta kõik mida soovis. Tema kolmeminutiline (tavaliselt 3 minitit ja 10 sekundit)
    lõik algas mingi ilusa loodusvaatega (liblikas, lill, looduspilt tuhamäe taustal), siis tuli uudis ja lõppes jälle ilusa pildiga Virumaalt ja seda nn.” raamitud ” uudiselõiku ei saanud lihtsalt ära nüsida. Ja nii ilmus alati Virumaa kohta omamoodi kunstiteos, lõpuni väljatöötatud filmilõik. Ja kes ei mäletaks tema uunikumist kaaslast, mille müra ja kära andis teada, et Keskküla on kohal ja filmimas. J. Keskküla töömehetee lõppes parimas loomeeas 12.01.1993.a-l.
  • 27.08.1948.a. sündis Lüganusel graafik Ülle MEISTER – ületamatu lasteraamatute kujundaja ja illustraator.
  • 27.08.1991.a. võeti Jõhvis maha 30.augustil 1953 avatud V. I. Lenini mälestussammas.
  • 27.08.1991.a. anti välja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi
    seadlus JÕHVI linna taastamise kohta. 07.02.1992.a-l valiti Jõhvi
    linnapeaks Aavo KEERME, kes on sellel kohal siiani.
    L. Kiisma andmed.
  • 27.08.2000 peeti Narvas Hermanni kindluses rahvusvaheline rüütliturniir meenutamaks keskaegseid tavasid ja tuues esile Narva kui üht Hansalinna kandidaati (poliitilistel põhjustel jäi see kunagi
    saamata).Muuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa.